Vabatahtlik kalakaitse on jõudnud ka Järvamaale. 2021. aastal loodud rakukese tuumiku moodustavad kaks kirglikku forellikütti, Siim Uustalu ja Rauno Pukk, kellega Kalastaja märtsi alguses Paides juttu ajas. Laua n-ö teises otsas ütles oma sõna sekka ka Keskkonnaameti Järvamaa büroo inspektor Martin Tomingas.
Järvamaa vabatahtlikud kalakaitsjad hoiavad forellijõgedel silma peal

Seotud lood

Lood
  • 22.10.21, 14:37
Keskkonnaminister tunnustas vabatahtlikke kalakaitsjaid
28. juunil andis keskkonnaminister Tõnis Mölder Põlula kalakasvatuskeskuses üle tänukirjad Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlike kalakaitsjate pikaajalisele juhile Jüri Nurgale ning välijuhtidele nende panuse eest Eesti kalavarude kaitsel.
Lood
  • 10.05.21, 11:04
Kalade kuderände õnnestumiseks tuleb paisude kalapääse hooldada
Paljudel kalaliikidel on alanud rändeaeg, mil näiteks haug, harjus ja vimb suunduvad jõgedesse kudema, lõhed ning forellid aga merre toituma ja kasvama. Sellega seoses palub Keskkonnaamet paisuomanikel jälgida, et paisude kalapääsud oleksid veega täidetud ja vajadusel risuummistused eemaldada.
Lood
  • 01.04.21, 12:27
Lugeja küsib: miks on Emajõe ülemjooksul telkimist ja lõkke tegemist keelavad sildid?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaameti ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna ametnikud.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele