Kalaradar, 14. nädal: hunnikutes säinast ja särge, saagirohked meriforelliretked, uhked jõeforellid ja esimesed Võrtsjärve kohad

Nasval on särjepüük täies hoos, särgede vahele viskab jätkuvalt üksikuid suuri säinaid. Püüdjaid on ootuspäraselt palju, mees on mehes kinni ja liinid on kohati risti.

Viira kraavis on säinas sees, Facebookis leiduva info kohaselt saadakse natuke ka särge. Püüdjaid on seal väga palju, kohati on auto parkimine raske.

Kukel ja Riksul oli teisipäevase seisuga veel särje osas vaikus. Salme jõest saadakse kenasti kokre.

Esimestes Hiiumaal ojades ja kraavides on säinas sees, aga mitte veel massiliselt. Meriforelli kohta viimasel nädalal häid uudiseid pole.

Kärdlas Hiiu Viikingi kalastus- ja paaditarvete kauplust pidav Taido Elmi oli kolmapäeval, kui Kalastaja talle helistas, parajasti merel ning kontrollis mõrda. „Räime oli sees kenasti, umbes 80 kg. Lahes on räim täiesti olemas praegu, aga sadamatest kuuldavasti hetkel ei saada. Lisaks olid mõrras veel mõned ahvenad, mudilad ja palju lesta, mida keeluaja tõttu kaldale tuua ei tohi. Ilm oli ilus ja kõik oli vinks-vonks!“

Mida ridvamehed räägivad? „Orjakul on säinas sees, seda püütakse juba usinasti ja saadakse kah, aga särjest ei ole veel midagi kuulda. Merikamehed on maha rahunenud, vähemalt viimasel nädalal pole ma merikasaakidest midagi kuulnud. Siin on kogu aeg on ühe kandi tuuled olnud kah, värsket kala peale ei tule. Samas käib usin võidurelvastumine, ostetakse lante ja valmistutakse paremateks päevadeks. Uued mudelid ja värvingud peavad kõigi landikarpides olema, ega muidu saa ju enam midagi!

Jõgedes ja ojades on vesi väga madal, ei oska öelda, millal särg üles võiks tulla. Võib-olla et ei tulegi, koeb kuskil all ära ja laseb jalga. Praeguse seisuga ei paista kah, et vett võiks tõsta. Nädalavahetuseks mingit vihmasabinat lubab, aga palju sellest tolku on, ei tea. Elame, näeme.“

Hanno Kask ütles kolmapäeva õhtul, et Orjakus läks säinapüük lahti juba möödunud nädalavahetusel, kui kanali ääres oli kohalikus mõistes väike laulupidu. „Kui säinaparv sisse tuleb, siis on kõigil ridvad lookas, kalad otsas ja kaldale sikutatakse kümneid kalu. Vahepeal aga kaob säinas ära ja siis tuleb jälle oodata. Üldiselt on nii, et iga päev tuleb kuigi palju säinast sisse ja siis saavad seda kõik.

„Kuidas viimasel nädalal läinud on?“ küsis Kalastaja kolmapäeval saarlasest meriforellikütilt Ivari Pihlilt. „Väga huvitav on. Praegugi olen merel, 9 kala oli korraga landil järgi,“ vastas too.

Viimase aja eredaimat meriforelli püügi elamust jagab aga saarlane Semy Morgun. TLures lantide testpüüdja Morgun tegi kolmepäevase püügisessiooni, mille kõrval teiste püüdjate selle hooaja tulemused kahvatuvad. Anname sõna Semyle:

„Peale kahte päeva tugevat tuult läksin reede hommikul ühte kanti vaatama. Esimene pilt oli üsna masendav – praktiliselt igal pool oli vesi pruun, rohtu täis ja täiesti sogane. Sõitsin läbi viis erinevat kohta ja mitte kuskil ei tundunud püük mõistlik.

Otsustasin liikuda sopilisematesse ja varjulisematesse kohtadesse, kuhu tuul nii tugevalt peale ei puhunud. Lõpuks leidsin ühe ala, kus vesi oli piisavalt puhas.

Tegin uue sõlme ja jätkasin. Ei läinud kaua, kui järgmine kala otsa tuli – selle sain kätte, L63 cm ja 2,5 kg. Edasi tuli veel mitu korralikku kontakti ja üks suurem kala käis veel otsas. Ei saanud teda pinnalegi, enne läks ära.

Õhtupoolikul liitus minuga Andero Saimre. Enne tema saabumist sain veel ühe mõõduka otsa, aga see pääses kahjuks jalgade ees otsast. Anderol hakkas kohe järgiujumisi ja kontakte tulema. Üks korralik kala oli otsas, aga pani kahjuks minema. Lõpuks, päikseloojangul, sai ta L75 cm pikkuse ja 3,8 kg kaalunud kala kätte.“

„Järgmisel hommikul läks Andero üksinda varem peale,“ meenutab Semy Morgun. „Palju kala ujus järgi, togis, aga ei võtnud korralikult. Siis ilmus hüljes ja pilt muutus. Hiljem, kui hüljes kadus, tuli kaugelt üks kala otsa aga see pääses.”

„Hiljem, kui päike välja tuli ja tingimused veidi stabiliseerusid, muutus olukord täielikult. Mina jõudsin umbes 14.30 peale ja juba esimeste visetega oli näha aktiivsust. Ühe kala sain otsa. See tegi tugevat sõitu, korralik suur kala, kuid siis järsku rahunes ning sain ta kalda poole suunatud. Sain ta täiesti kaldasse, kuid lant tuli lahti. Kala üritas minema ujuda, jooksin ette ja sain ta lõpuks kätte. L76 cm ja 4,2 kg.“

Semy ja sõbrad püüdsid samas paigas ka kolmandal päeval. „Tingimused olid jälle muutunud. Oli külm, vähe päikest ning vesi jahedam,“ meenutas Semy Morgun.

„Algul proovisime teisi kohti. Tiidul läks seal üks korralik, umbes kolmekilone kala otsast. Aga et seal midagi erilist ei toimunud, siis liikusime „kullaauku“ tagasi.

Võrreldes möödunud nädalaga Emajõel suuri arenguid toimunud ei ole. Särje võtt on paremaks läinud ja seda on hakatud püüdma ja saama ka Tartu linnavahelt. Kohati on kala tulnud kalda äärde ja seda saab juba ka lihtkäsiõngega, aga valdavalt on tonka- ja fiidripüük siiski veel edukam. Latikat saadakse samuti, aga võtt on jahedate ilmade tõttu tujukas ja parved väikesed. Lõiguti tuleb püüki jätkuvalt säinast.

Tartlane Valmar Evert ütles kolmapäeva õhtul Kalastajale, et pole ise sel nädalal jõele jõudnud, aga on silmad-kõrvad toimuva suhtes lahti hoidnud. „Laupäeval ja pühapäeval minu tuttavad natuke latikat said, aga üldiselt oli kehv. Särge oli kõigis traditsioonilistes latikalõikudes paksult all, see segas püüki ja võttis juba langemise pealt. Tonkaga on särge tobe püüda, aga käsiõnge jaoks oli ta siis veel liiga sügavas.“

Marko Olavi Prost Tartu Voblerist rääkis, et käis Tartu vahel Emajõel särge püüdmas teisipäeval ja kinnitas, et seda punasilmset kala tuleb väga hästi. „Püüdsin tavalise 6-meetrise lihtkäsiõngega ja klaarisin kenasti ära. Viimastel päevadel on särg tulnud madalamasse vette ja on õngega juba püütav; vesi on jões kevade kohta väga madal.“

Kuidas latikaga lood on? „Latikat siit-sealt tilgub, aga parved on endiselt väikesed ja tulemus sõltub sellest, kuidas kalale peale juhtud. Samas on saadud täitsa korralikke saake, näiteks üks klient sai Ihastest allavoolu 14 latikat, teine seitse. Tartus Kalevipoja kuju all enam ei püüta, sealt on latikas minema liikunud.

Verevi sirge kohta liigub vastuolulist infot. Vahepeal langes seal veetemperatuur 6,5 kraadilt 1,9 peale ja siis pani kala suu kinni, aga esmaspäeval üks tuttav sai ikkagi kuus latikat ja paarkümmend säinast. Nii et päris kõik seal ikkagi ei nullita.“

Millega praegu põhiliselt latikat püütakse? „Kõige popimad on punniõng ja tavaline tonka. Fiiderdamiseni läheb veel natuke aega. Aga ma pakun, et paari-kolme nädala pärast on juba puhas fiidripüük!“

Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik ütles, et tema kliendid üritavad praegu saada põhiliselt latikat. „Kes käib Ihaste kandis, kes Luunjas, isegi Tartu kesklinnast Atlantise juurest on tavalise käsiõngega latikat saadud. Päevad pole mõistagi vennad, aga iga päev midagi saadakse ja neil, kes paremini peale juhtuvad, on saagid täitsa korralikud – kel 10, kel 15 kala. Paadimehed on hakanud käima Ahja jõe suudmes ja sealt allavoolu. Tavaline tonka toimib praegu paremini, fiidriga püütakse vähe. Emajõel mõrdadega toimetavad kalurid latikapuuduse üle ei kurda.

Eesti Harrastuskalastajate Liidu juhatuse liige, pärnakas Endrik Tõnsberg ütles kolmapäeva pärastlõunal, kui Kalastaja talle helistas, et hakkab just koos kalateadlastega uut portsu kormorane lahti lõikama. „Toitumisuuringu raames on vahepeal lastud jälle paarkümmend lindu ning kavas on uurida, mida nad söönud on,“ rääkis ta.

„Põhiline harrastuspüük käib siinkandis praegu Reiu jõel, seal on kaldad mehi täis ja püügikoha saamiseks tuleb juba hommikupimeduses platsis olla. Osad mehed tulevad kohale juba eelmisel õhtul ja ööbivad jõe ääres. Aga sealt tuleb praegu ilusat suurt vimba ja särge ning limiidid püütakse täis paari tunniga. Vimba on Reius paksult koos, tonkamehed kerivad kalu välja kahe- ja kolmekaupa.

Pärnu jões on vimb massiliselt juba Sindi all ja sealt kõrgemalgi, kel see info olemas, said kiriku ja surnuaia all praegu veel üsna rahulikult püüda. Mingit hullu laulupidu seal nädala alguses veel ei olnud, kalameeste mass püsib Reiul.

Pärnu linna vahelt särje kohta uudiseid pole, kaldal püüdjaid on seal väga vähe. Päris all otsas käib nn põrnikatega kõva tragimine, inspektsioon vaatas eile (teisipäeval – toim) seal toimuvat droonidega, mõõtis ja pildistas. Linna vahel jõel on üksikud paadid, osad püüavad koha, osad heidutavad kormorane. Kuna Reiu jõe suudmest allavoolu sel aastal heidutamiseks lube ei antud, on kalamehed ainukesed, kes sealt praegu kormorane minema ajavad. Sisuliselt ongi linna vahel kogu heidutamine harrastajate õlgadel.“

Kas tindist on lõpuks midagi kuulda? „Merest on tinti hakatud nüüd siiski saama, turul maksab tindikilo 5,90 eurot. Jõkke aga tinti veel tulnud ei ole ja meri on jätkuvat jääd täis. Jäälõhkuja lükkab seal laevadele teed lahti.“

Pärnakas Janek Ilves ütles Kalastajale, et käis Reiu jõel laupäeval ning õngitses puhkebaasi juures. „Hommikul viiest olin platsis ja üheteistkümnest ennelõunal juba kodus tagasi. Püüdsin 7-meetrise lihtkäsiõngega, aga klaarinuks ära ka 6-meetrisega, sest kala liikus üsna lähedal. Peibutussöödaks oli Sensase krevetimaitseline segu. Vimmaga sain limiidi kiiresti täis ja väga palju kalu lasin ka tagasi. Ilusat meresärge tuli kah, samuti nurgu ja mõned latikad. Teib aga oli puhkebaasi alt juba ülesvoolu ära liikunud, seda ei trehvanud enam ühtegi. Kokkuvõttes oli sump päris raske, kohe andis välja sikutada. Tuttav käis samas kohas eile (teisipäeval – toim) ja sai kahe tunniga vimmalimiidi täis. Seda kala on praegu väga-väga palju,“ rääkis Ilves.

Sel nädalavahetusel on plaanis minna Reiu ristist ülesvoolu ja sealt kala otsida. Üritame vimba, aga üsna suur võimalus on ka korralikku latikat tabada. Üks tuttav just pühapäeval käis ja sai. Eks tuleva nädala kalaradarist saab lugeda, kuidas meil läks!“

Pärnu kohaspets Norman Üpraus ütles Kalastajale, et pole ise veel jõele saanud. „Kuidagi ei viitsi käia praegu, panen panused pigem keeluaja järgsele perioodile. Hetkel käin ja püüan parema meelega hoopis jõeforelle,“ rääkis ta.

Aga mida sa koha kohta kuulnud oled? „Tragimist on praegu hästi palju, eriti all otsas Reeda juures. Need, kes üritavad koha legaalsete vahenditega kätte saada, püüavad mandulatega põhja pealt meelitades. Koha võtab sisuliselt seisu pealt. Üksikuid kalu on saadud ka dropshot’iga, aga üldise hinnangu järgi on mandula praegu parem ja sellega püütakse rohkem. Koha ei tõuse landi peale sisuliselt üldse ja võtab ainult seda, mis on vastu põhja. Sel põhjusel pole ka laiviga hetkel midagi teha. Spekuleeritakse, et koha on jõest merre läinud, aga mina arvan, et on passiivselt vastu põhja ja seetõttu lood seda kala ka ei näita.

Kes tahab koha püüdma minna, peaks seda otsima valge kala parvede juurest. Mina olen kuulnud, et Liinide alt, sõudebaasi juurest ja Reiu kandist on nüüd saadud. Ja muidugi vimba tuleb praegu väga hästi, eriti Reiust. Sel nädalavahetusel on seal ilmselt täielik hullumaja!“

Internetis kalastusblogi pidav Rain Erala ütles kolmapäeva õhtul Kalastajale, et tegi viimased püügid Kasaril just päev varem. „Hommikul käisin tiiru Rumba all, sealt tilkus vaid üksikuid särgi, aga ma olin ennelõunal jõe ääres kokku vaid kolm tundi kah. Õhtul käisin Rumbast ülesvoolu sügava servas ning sealt sain paari tunniga üle 50 särje. Pakun, et neli viiendikku sellest oli kohalik kala ja üks viiendik merest tõusnud. Korraks käis vimb kah alt läbi, ühe sain kätte, aga parve pidama ei õnnestunud saada. Vigala jõel Vana-Vigala kandis on särg väga aktiivne ja meresärg juba kohal – sõitsin sealt just mööda, vaatasin, autod seisid.

Nädala keskpaiga seisuga on Reiu ja Pärnu oluliselt paremad kui Kasari, küllap seetõttu on siin ka vähe püüdjaid. Ahjaa, ühelt tuttavalt laekunud info põhjal saadi nädalavahetusel Tuudilt juba särge, aga mitte veel massiliselt. Veel kuulsin, et pühapäeval oli Kloostris looduskaitsealal kõva säina sikutamine olnud.“

Vooluvete täpilised iludused on raskest kudemise tööst ja külmast talvest kosumas ning nende püükki täies hoos. 31. märtsil pajatas kasutaja Nofar Karl FB grupis Eesti jõeforelli sõbrad järgmist: „Terve nädalavahetus sai nullitatud. Täna pärast tööd tegin kaks tundi püüki. Tükk aega mõtlesin, kas tasub rapsida, sest eile pärast tööd käisin ka ja nullitasin samuti. Tuleb välja, et rohkem kui paar tundi polegi vaja, kui õigel ajal õiges kohas olla. Püstitatud sai teise viske rekord L46 cm kala näol. Räme paks oli, kaaluma ei hakanud, lasin kiiresti tagasi. Järgmisena sain L37–38 cm sõjahaavaga kala ja päeva lõpetuseks L41 cm. Emotsiooni kogu raha eest!“

29. märtsil kanuuga jõeforelli küttinud Erik Malitski räägib FB grupis Eesti jõeforelli huvilised aga järgmist: „Eile oli jälle hea päev. Algus oli päris aeglane ja pidin lõiku vahetama. Teisele lõigule jõudes muutus ilm pilviseks ja kala hakkas landist huvituma. Kohe esimesest kurvist tuli 45 cm-ne ja nägin veel mitut ilusat isendit. Siis ilm muutus ja päike tuli välja. Päikesega ei toimunud väga midagi, ainult paar võttu ja järgiujumist. Enne päikeseloojangut läks kala aktiivsemaks ja möll hakkas jälle pihta. Tegin täpse viske risu alla ja ilus kala võttis. Vees plätserdades tundus, et seekord on suurem kala otsas ja nii oligi. L48 cm ja 1,23 kg.

Pärnu lahe ja jõe katastroofiliselt kokku kuivanud ahvenavaru kaitseks kehtestati alates 20. aprillist kuni 15. juunini kestev kuderahu. Keeld kehtib nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele ning peaks aitama välistada olukorda, kus kala enne kudemist välja püütakse. Kohapüügil tõstetakse võrgusilma suurust, 100 mm asemel tohib see olla 106 mm, ühtlasi pikendatakse koha kudeaegset püügikeeldu. Need sammud lähtuvad teadlaste hinnangust, et praegune püügisurve on Pärnumaal suurem, kui sealsed varud välja kannatavad. Ahvenavaru on viimastel aastatel järsult halvenenud ning kohavaru on olnud nõrgas seisus juba kaua.

28. ja 29. märtsil Rootsis Piteås peetud jääpüügi MMil võitis Eesti koondis pronksmedali. Individuaalarvestuses sai Mikk Rohtla hõbemedali ning Margus Mosov pronksi, kulla võitis soomlane Harri Nikula. Balti riigid tegid seekordsel MMil puhta töö, kulla võitis Leedu ning hõbeda Läti koondis. Rohkem infot jääpüügi MMi kohta leiad siit.