• 20.03.25, 07:00

Liits paneb liikuma ka suured forellid

Aina enamate forellipüüdjate landikarpidesse on ilmunud peibutis, mille juured on lendõngenduses ning mis on veest toonud arvukalt suuri täpilisi – liits (ingl k leech, soome k liitsi). Liitsidest, nende sidumisest, sobivast varustusest ning kalapüügi nüanssidest liitsidega – peamiselt forellipüügi võtmes – järgnevas loos juttu tulebki.
Liits paneb liikuma ka suured forellid
  • Foto: Ralf Mae
Kust ja millal säärane sööt alguse on saanud, on võimatu öelda. Võib vaid oletada, et asja taga oli huvi kasutada populaarseid lendõngesöötasid ka spinningupüügil, millest sai alguse striimerite (liik lendõngeputukaid – autori märkus) kombineerimine raskema tinapeaga. On arvatud, et üks esimesi spinningule kohandatud lendõngeputukaid oli Woolly Bugger, ent n-ö algupäraseid spinningusöötasid, mille valmistamisel on kasutatud karvu ja sulgi, on teisigi.

Seotud lood

Lood
  • 10.03.25, 07:00
Kevadine jõeforellipüük on parim sinilillede ja võsaülaste õitsemise aegu
Kevad on forellijõgede võsastunud kallastel ragistamiseks sobilik aeg – kopraaugud on kenasti näha, sääski ja muid tüütuid putukaid pole ja puudub ka suviselt lopsakas rinnuni ulatuv rohi. Samuti pole jõed jõudnud veel taimi täis kasvada, mistõttu saab mugavalt püüda pikemate visetega. Kevadeks on jõeforell jõudnud talvest ja kurnavast kudetrallist korralikult kosuda, võtab nii lanti kui lendõngeputukat vägagi isukalt ja hakkab ka korralikult vastu. Kalamees, kes sel ajal jõe ääres asju õigesti teeb, ei või üldiselt saakide üle nuriseda.
Lood
  • 16.02.25, 15:00
Eesti jõeforellirekord on 6,25 kg. Kuidas ja millega see kala tabati?
1983. aasta kevadel Järvamaalt Prandi jõest püütud 6,25-kilone Eesti rekordjõeforell on tänaseni üle löömata. Kuidas ja millega see kala tabati? Oma isa Vello Klemmi loo pani kirja Rauno Klemm.
Lood
  • 16.04.24, 21:48
Jõeforelli leviku laiendamine Pedja jõestikus
Mõne entusiasti aastatepikkune töö on aidanud jõeforellil uusi elupaiku leida.
Lood
  • 10.05.23, 18:13
Järvamaa vabatahtlikud kalakaitsjad hoiavad forellijõgedel silma peal
Vabatahtlik kalakaitse on jõudnud ka Järvamaale. 2021. aastal loodud rakukese tuumiku moodustavad kaks kirglikku forellikütti, Siim Uustalu ja Rauno Pukk, kellega Kalastaja märtsi alguses Paides juttu ajas. Laua n-ö teises otsas ütles oma sõna sekka ka Keskkonnaameti Järvamaa büroo inspektor Martin Tomingas.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.07.25, 15:45
Lucky Johni Slick Shad-V ja Slick Shad Paddle: neid kohad ostaksid!
Sel aastal täienes Lucky Johni jigide valik uue tegijaga, mis end Pärnu jõel kohapüügil juba väga heast küljest on näidanud. Kui varem olid sihvaka kerega LJ Slick Shadid saadaval vaid harksabaga (Slick Shad-V), siis nüüd pakutakse neid ka klassikalise päkksabaga. Viimase nimeks on LJ Slick Shad Paddle.
Tagasi Kalastaja esilehele