Liits paneb liikuma ka suured forellid

Kevad on forellijõgede võsastunud kallastel ragistamiseks sobilik aeg – kopraaugud on kenasti näha, sääski ja muid tüütuid putukaid pole ja puudub ka suviselt lopsakas rinnuni ulatuv rohi. Samuti pole jõed jõudnud veel taimi täis kasvada, mistõttu saab mugavalt püüda pikemate visetega. Kevadeks on jõeforell jõudnud talvest ja kurnavast kudetrallist korralikult kosuda, võtab nii lanti kui lendõngeputukat vägagi isukalt ja hakkab ka korralikult vastu. Kalamees, kes sel ajal jõe ääres asju õigesti teeb, ei või üldiselt saakide üle nuriseda.

1983. aasta kevadel Järvamaalt Prandi jõest püütud 6,25-kilone Eesti rekordjõeforell on tänaseni üle löömata. Kuidas ja millega see kala tabati? Oma isa Vello Klemmi loo pani kirja Rauno Klemm.

Mõne entusiasti aastatepikkune töö on aidanud jõeforellil uusi elupaiku leida.

Vabatahtlik kalakaitse on jõudnud ka Järvamaale. 2021. aastal loodud rakukese tuumiku moodustavad kaks kirglikku forellikütti, Siim Uustalu ja Rauno Pukk, kellega Kalastaja märtsi alguses Paides juttu ajas. Laua n-ö teises otsas ütles oma sõna sekka ka Keskkonnaameti Järvamaa büroo inspektor Martin Tomingas.

Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.