Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Tahaks punast saada, ja muidugi merest ja spinninguga! Legendaarne punasekütt Rein Truumets annab nõu, kuhu kevadel minna ja mida teha, et see ainult tahtmiseks ei jääkski.
Kuidas siis punast ikkagi saada? Vastus on imelihtne – tuleb minna ja püüda. Iseasi muidugi, millal minna, kuhu minna ja mida arvestada, et kalaretk oleks tulemusrikas. Kõigi vajalike nüansside kokkulangemine tagab hea kalasaagi – see on tõsiasi, mis on korduvalt kinnitust leidnud. Kala kättesaamiseks on meil vaja sobivaid püügitingimusi, mida loodus meile aga sugugi iga kord kandikul ette ei anna. On ka selline võimalus, et tarvilikud tingimused luuakse ise, näiteks minnakse rinnust saadik vette, et kalale ligi pääseda. Kala on alati kusagil. Meie asi on taibata, kus.
Seotud lood
Talvine merikapüük tähendab mugavustsoonist väljumist, seetõttu tegelevad sel ajal meriforelli jahtimisega vaid kõige pühendunumad entusiastid. Järgnevas loos on kuhjaga näpunäiteid ja hüva nõu, kuidas talvel meriforell üles leida ja kinni püüda ning millist varustust selleks kasutada.
Milline lant on parim meriforelli tabamiseks?
Viimasest Kalastajas tehtud merikalantide ülevaatest on möödas mitu aastat ning vahepeal on turule tulnud mitmeid uusi ja väga huvitavaid meriforellilante. Uute lantide testimine on alati korralik väljakutse, kirjutab seitsme kodumaise landimeistri toodangut katsetanud Kevin Sepp.
Meriforellipüük putuka ja raskuskorgiga on kalastusviis, mis sisaldab nii spinningu kui lendõnge elemente. Väliselt on tegemist spinningupüügiga, kuid söödana kasutatakse tehisputukat ning selle vajalikule kaugusele ja sügavusel viimiseks spetsiaalset raskuskorki. Oludes, kus meriforell ei ole aktiivse toitumise peal väljas, töötab putukas landist paremini.
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Kalastaja esitas tuntud meriforelliküttidele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid merikapüügile kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
4
Legendaarse punaseküti kolmveerand sajandit kalavetel
5
Kalastusklubide Liit: minister Terras peab viivitamatult tegutsema
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Kalakohad
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Mida on tarvis teada, et jääalune unnapüük poleks igav passimine
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele