Kalaradar, 15. nädal: siirdekala püüdmise laulupeod, jõe- ja merepunane, särg, vimb, latikas

Kalastustervete poodides on saadaval loendamatu arv kõikvõimalikke vidinaid ja abivahendeid, mis on kõik ühel või teisel moel abiks kala kättesaamisel. Alljärgnevalt valik erinevaid komponente, mida rakenduste sidumisel kasutatakse.

Mida teha siis, kui kalapüük käib näiteks 15–20 meetri kauguselt, püügipaigas on sügavust 6 meetrit, aga meil on vaid 5-meetrine heiteõngeritv? Kui kasutada harilikku jäigalt fikseeritud ujukiga käsiõngerakendust, jääb heidetav rakendus antud oludes meetrijagu üle ridva ja seda pole võimalik visata. Appi tuleb libisev ujuk.

Kevad on käes ja siirdekalade parved pressivad jõgedesse. Kontoris tööarvuti taga istudes ja nädalavahetuse kalaretke planeerides paraku ei tea, milline on veetase või veetemperatuur mingis veekogus, eriti veel siis, kui see veekogu asub Eesti teises otsas. Õnneks on lihtne tööriist vajaliku info hankimiseks veebis olemas ja kõigile tasuta kättesaadav.

Järgnev lugu on mõeldud neile lapsevanematele, kel varasem kokkupuude kalastamisega puudub, aga kel on soov koos perega mõnusalt aega viita. Üks hea võimalus selleks on minna kevadel koos lastega õngitsema. Selles loos annab võistlusõngitseja Jaan Grents nõu, millist varustust tarvis läheb ning mida tuleks teha, et lapsed püügist täit mõnu tunneksid.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.