Kirbutamine – see on imelihtne! III osa

Talvine kalapüük on põnev hobi, mis toob jää peale hulgaliselt erineva taseme ning taustaga kalastushuvilisi ning võimaldab veeta meeldivalt aega värskes õhus. Selles loos annab kogenud talikalastaja Georg Semenovski nõu neile, kes eeloleval talvel esmakordselt jääle plaanivad minna.

Talvises kirbutamises võivad pühapäevapüüdja ning sportlase saagid olla väga erinevad. Kalastaja suhtles nelja Eesti tippkirbutajaga ning palus igaühel nimetada kolm asja, mida n-ö tavalisel kalamehel võistluspüüdjatelt õppida ja üle annab võtta.

Talvine särjepüük öeldakse olevat mugava mehe püük – pole vaja kogu aeg ringi tuuseldada ja uusi auke puurida nagu sikupüügil või ka ahvenat kirbutades. Kui ilm on ilus, tuult ei ole ja päike paistab, on mõnikord ju päris vahva mõnes jõekäärus istuda ja rahulikult särge püüdes hommikut nautida. Võtke naine ja lapsed jõele kaasa ning tundke talvehommikutest mõnu! Ja muide – erinevalt suvisest kõlbab talvine särg ka süüa ja kuivatada.

Minu talvise vimmapüügi kogemused pärinevad kahelt jõelt, Kasarilt ja Pärnult. Erinevalt enamikest vimmapüüdjatest kasutan mina püügivahendina kirbuõnge ning taktikaks on kala aktiivne otsimine, mitte ühes ja samas kohas ootamine. Kuidas, millal ja kus püük täpselt käib, sellest allpool juttu tulebki.

Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.