Õpime meistritelt!

Sportliku kalapüügiga tipptasemel tegelevad püüdjad kasutavad parimat varustust. Mõistagi kehtib see ka talvise kirbupüügi kohta. Küsisime talipüügi Eesti meistrivõistlustel korduvalt kõrgeid kohti saanud Konstantin Voznjukilt, millised ridvad ja kirbud on tema arvates parimad ja miks. Usutavasti on sellest infost kasu ka lihtsurelikule harrastuspüüdjale. Harivat lugemist!

Talvised kalastusvõistlused on muutumas aina populaarsemaks. Millest alustada, kui tekib tahtmine enda püügioskuseid kaaskalastajatega võrrelda? Milline varustus on sobilik võistlustel osalemiseks? Mida peaks teadma võistlustaktika kohta? Jäähooaja ootuses on paslik need asjad üle vaadata.

Talvine särjepüük öeldakse olevat mugava mehe püük – pole vaja kogu aeg ringi tuuseldada ja uusi auke puurida nagu sikupüügil või ka ahvenat kirbutades. Kui ilm on ilus, tuult ei ole ja päike paistab, on mõnikord ju päris vahva mõnes jõekäärus istuda ja rahulikult särge püüdes hommikut nautida. Võtke naine ja lapsed jõele kaasa ning tundke talvehommikutest mõnu! Ja muide – erinevalt suvisest kõlbab talvine särg ka süüa ja kuivatada.

Minu talvise vimmapüügi kogemused pärinevad kahelt jõelt, Kasarilt ja Pärnult. Erinevalt enamikest vimmapüüdjatest kasutan mina püügivahendina kirbuõnge ning taktikaks on kala aktiivne otsimine, mitte ühes ja samas kohas ootamine. Kuidas, millal ja kus püük täpselt käib, sellest allpool juttu tulebki.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.