Kalaradari äpp – kõik kalamehele vajalik ühes kohas
Eesti kalastajatele on valminud uus kodumaine rakendus Kalaradar, mille on loonud kutsekooliõpilane lõputöö raames. Tegemist on asjaliku rakendusega, mis koondab kõik kalamehele vajaliku ühte kohta.
Kalaradari keskmes on kalastuspäevik, kuhu saab valikuliselt salvestada oma püügikorra andmed, näiteks fotod, tabatud kalaliigid, kalade mõõdud ja koguse, püügiviisi kirjelduse ja muud märkmed. Püügikoht salvestub GPS-i abil automaatselt sissekande loomise ajal ning rakendus lisab ise juurde ka püügihetke ilmaolud, nt temperatuuri, tuule, õhurõhu, pilvisuse ja kuufaasi. Nii tekib kasutajal ajapikku isiklik andmebaas, mille põhjal saab paremini aru, millistes tingimustes eri kalad aktiivsemad on. Seejärel saab oma saavutusi sõpradega või ka sotsiaalmeedias jagada.
Lisaks päevikule pakub Kalaradar kalastusprognoosi, mis arvestab erinevate looduslike teguritega, näiteks temperatuuri, tuule, õhurõhu, sademete, kuufaasi, hooajalise aktiivsuse ja kudemistsüklitega. Avaekraanil kuvatakse kuni seitsme päeva üldine kalastusprognoos ning lisaks ka tunnipõhine prognoos, et oleks näha, millal on kõige parem aeg kalale minna. Kalaliigi vaates arvutatakse igale kalale eraldi skoor, mis arvestab just selle liigi eripärasid.
Rakendus sisaldab ka reaalajas ilmaandmeid, ilmaprognoosi, ilmakaarti, kuukalendrit, kalateatmiku ning ülevaadet kalastusseadusest, sealhulgas alammõõtudest ja hooajalistest piirangutest.
Rakendus on saadaval eesti, inglise ja vene keeles. Uued kasutajad saavad kõiki funktsioone 14 päeva tasuta proovida, seejärel jätkub kasutamine piiratud tasuta versioonis ning soovi korral on saadaval ka PRO-versioon.
Kalaradari autor ütleb: „Alguses lõin selle iseenda, pere ja oma sõprade jaoks, kuid üsna ruttu sain aru, et sellest võiks olla kasu ka paljudele teistele kalastajatele. Edasiarenduseks on mul suured plaanid, seega on kalameeste tagasiside väga oodatud.“
Rakendusega saab tutvuda aadressil www.kalaradar.ee.
Seotud lood
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Enimloetud
1
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Viimased lood
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele