Vooluveekogude ökoloogilisest tervendamisest, lähtudes vanemate forellide vajadustest
Kanaliseeritud jõgi võib esmapilgul tunduda korrastatud, kuid kalade jaoks tähendab see elupaigalist vaesumist. Eriti keeruline on sellistes tingimustes hakkama saada suurematel isenditel, kelle vajadused on noorkaladest märksa nõudlikumad. Kuidas anda kanaliseeritud vooluveekogudele elu tagasi nii, et ka suured forellid seal hästi toime tuleksid? See lugu vaatleb, kuidas sellised vooluveekogud nutikate ja looduspäraste võtete abil taas elurikkamaks muuta ning seeläbi kalade elutingimusi märgatavalt parandada.
Kanaliseeritud, s.t elupaigaliselt oluliselt vaesestatud vooluveekogudes võib lisaks forelli sigimis- ja noorjärkude kasvutingimuste parandamise vajadusele mõnikord olla otstarbekas tõsta ka liigi vanemate isendite elualade kvaliteeti. Probleem seostub eelkõige väiksemate maaparanduse käigus tugevasti kannatanud jõgede ja ojadega, mis jäävad põuaperioodidel regulaarselt veevaeseks. Degradeeritud veekogude peamiseks tervendusmeetodiks on sängi kivide paigutamine, et sügavuse, voolumustri ja põhjaainese varieeruvuse suurendamisega luua kaladele paremad varjumis- ja toitumisvõimalused. Seejuures peaksid kõik taastamistööd olema ranges kooskõlas looduses toimuvate aeglaste, kuid siiski järjepidevalt endise puutumatu seisundi saavutamise suunas toimuvate protsessidega.
Seotud lood
Eestis on juba mitme aastakümne jooksul viidud paljudesse forelliveekogudesse liigi taastootmistingimuste parandamiseks kudekruusa ja noorjärkudele varjepaikade loomiseks kive. Seda eesmärki teenivad tööd jätkuvad kindlasti ka edaspidi, sest vastavaid võimalusi leidub meil veel küllaldaselt. Suurim tegevusvabadus on siin tugevasti muudetud (eelkõige kanaliseeritud) jõgedel-ojadel, mille puhul võib sängi panna kivimaterjali oluliselt rohkem, kui seal varem oletatavalt oli, lähtudes üksnes kalade vajadustest. Samas on hästi läbimõeldult ja piiratult mõeldav forelli sigimispotentsiaali tõsta ka looduslähedases seisundis püsinud veekogudes.
EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse spetsialist Raul Pihu (60) nimi on tuttav eeskätt forellihuvilistele. Raul on SA Eesti Forell ning Forellisõprade MTÜ üks asutajaid ning tegelenud aastakümneid jõeforelli leviku laiendamise, kudekoelmute rajamise ja elupaikade parandamisega.
Forellipiirkonna jõgedele väljastatud kalastuskaartide püügiaruannete põhjal on jõeforellide saagikus viimase kuue aastaga kukkunud kuni viis korda. Sealjuures on huvitav, et langustrend ei puuduta vaid paari jõge, vaid on kõigil üsna sarnane. Forellipüüdjate sõnul ei puuduta saakide vähenemine aga üksnes kalastuskaardiga jõgesid, vaid ka enamikke ülejäänuid.
Aina enamate forellipüüdjate landikarpidesse on ilmunud peibutis, mille juured on lendõngenduses ning mis on veest toonud arvukalt suuri täpilisi – liits (ingl k leech, soome k liitsi). Liitsidest, nende sidumisest, sobivast varustusest ning kalapüügi nüanssidest liitsidega – peamiselt forellipüügi võtmes – järgnevas loos juttu tulebki.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
4
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Kala on, aga mitte kauaks: püüame selle kiiresti välja
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele