Kui vool ei lase püüda...
Kui Peipsi järv välja arvata, pakuvad talvisel ajal järvedest huvitavamaid ja mitmekesisemaid püügivõimalusi jõed. Südatalvel kahaneb enamikes järvedes võtt minimaalseks, ent jõgedel leiab peaaegu alati niisuguse lõigu või jõekääru, kus midagi toimub. Ahven on jõgedel ka südatalvisel ajal märksa aktiivsem kui järvedel (kus korralikum kala kaotab pea igasuguse huvi pakutava sööda vastu, eriti hapnikuvaeguse tingimustes); veebruari keskpaigast hakkavad jõgedel lisaks triibudele elavnema särjed, turvad jm. Paraku esineb jõgedel vool, kus tugevam, kus nõrgem, ja see on tegur, millega kalamehed sageli hakkama ei saa.
Alustuseks tuleb tõdeda, et kui jää all on ikka väga tugev vool, siis ega niisuguses paigas eriti midagi teha olegi. Lisaks sellele, et päris tugevas voolus on keeruline püüda, toimetavad talvisel ajal niisugustes oludes väga vähesed kalad (vahetult jää all viidikas ja tippviidikas, allpool mõnikord ka turb) – targem on kohe liikuda edasi ja otsida vaiksema vooluga lõike, tagasivoole, rooservi, sonnide suudmeid jmt paiku.
Seotud lood
Mida teha, kui jää all on nii tugev vool, et ei lase kirbuõngega mugavasti püüda? Appi tuleb talvine jõetonka – püügiviis, mis leiab laialdaselt kasutamist näiteks Pärnu jõe alamjooksul vimba, tinti, latikat, särge, nurgu jmt püüdes.
Minu talvise vimmapüügi kogemused pärinevad kahelt jõelt, Kasarilt ja Pärnult. Erinevalt enamikest vimmapüüdjatest kasutan mina püügivahendina kirbuõnge ning taktikaks on kala aktiivne otsimine, mitte ühes ja samas kohas ootamine. Kuidas, millal ja kus püük täpselt käib, sellest allpool juttu tulebki.
Siiapüük kirbuõngega on paras väljakutse ka kõige kogenenumale kalamehele. Ometi on näiteks Pärnu jõel võimalik seda maitsvat kala täiesti arvestataval määral tabada.
Külmalaine oli just eelmisel päeval järgi andnud, jääd oli tugevalt üle 20 cm ja jõel oli püütud veel väga vähe. Vaist ei petnud – kohe esimese jõekääruga läks õnneks ja kahe järjestikuse püügipäeva tulemuseks jäi kaks pesukausitäit ahvenaid. Kui see saak piltidel Kalastaja Facebooki jõudis, palus mitu kalameest, et kirjutaksin ajakirjas sellest, kuidas ma talvisel ajal jõgedest ahvena üles leian. Siin on minu tähelepanekud.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Baer-Babinet’ seadus ja selle mõju jõgede sängidele
Kalakohad
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele