Kalaradar, 7. nädal: suured väikejärve ahvenad, kopsakad jõeforellid, Peipsi õiged augud, kirbupüük toob kastanid tulest, Pärnu jõgi jm

Peipsi ja Pärnu hulluse kõrval tasub kalamehel talvel kiigata ka väiksemate veekogude jääle. Seda näitab ilmekalt eelmisel nädalavahetusel Põltsamaa jõe ülemjooksul asuval Ao paisjärvel toimunu. Madal, kuni paarimeetrise veega järveke on tuntud selle poolest, et aeg-ajalt võib seal kohtuda äärmiselt ilusate ahvenatega. Reeglina ei saada selliseid kalu küll palju, kuid allolevas videos näha olev saak on sellele vaatamata kadestusväärne. Kui soovid ahvena sikupüügist väikejärvedel rohkem lugeda, siis soovitame sulle seda artiklit.

Sotsiaalmeedias avaldatud infost nähtub, et vaba veega jõgedest on läinud nädalal saadud mõned kenad talvised jõeforellid. Kes võtab vaevaks lumistel jõekallastel tatsuda ning jäätuvaid spinnarõngaid ja pulgaks külmuvat tamiili trotsida, sellele võib kalajumal tänutäheks anda ilusa saagi. Kui jõeforelli talvine püük sulle rohkem huvi pakub, siis soovitame lugeda seda jõeforelli talvepüügi kohta kirjutatud lugu.

Kaugel avajärvel suuri pelaagilise ahvena parvesid taga ajavad püüdjad said läinud nädalal rahulolevalt nentida, et Peipsi sikupüük läks sageli asja ette. Soliidsemad ahvenakoondised paistavad olevat liikunud kaldast kaugele, piiri lähedale. Mustveest kalamehi järvele vedava Viktor Gussevi klientide seas on igapäevaselt mõned väga õnneliku näoga, hulk rahuldava saagiga ning üsna mitmed pehmelt öeldes tülpinud olemisega püüdjad. Ahvenat saadakse kõikvõimaliku varustusega. Osa püüdjaid, sealhulgas pealevedajad ise, kasutavad kiireks Peipsi püügiks hästi sobivaid kolmkantsikusid. Paljud kalamehed seevastu sikutavad ahvenaid jääle Jaki või Peipi keskmise suurusega mudelitega. On ka põiklandi ja kombainiga püüdjaid ning mõistagi ka kirbutajaid. Aeg-ajalt satub ahvena sekka ka kohasid.

Läinud nädalavahetusel Nina kordonist piirijoone lähedale suundunud Igor Rõtov ja Raimo Kummer said ilusaid saake, nii laupäevased kui pühapäevased kalakotid olid lubatu piiril. Kala keskmine mõõt oli ilus, aga erakordselt suuri eksemplare ette ei tulnud. Kena saagi sai ka nädalavahetusel Mustveest järvele läinud Tõnu Väät, kes rääkis Kalastajale, et ahven võttis kõige paremini jäigalt landi külge ühendatud konksudega, rasket ja vasekarva kolmkantsikut. Väädi saagiks jäi kümmekond kilo ilusat valitud ahvenat, väiksemad isendid rändasid jääauku tagasi.

Landimeister Eduard Teras käis Peipsil viimati laupäeval. „Kodaverest läksime peale ja sõitsime mootorsaaniga 8–9 km kaugusele järvele. Läks nii, et seekord puurisime kalale pähe üsna kohe ja õnneks oli ahven valmis ka koostööd tegema. Mina sain kokku 14,5, kaaslane 12 kg. Mõõt oli seekord väga ilus – minul olid neli tükki poolekilosed, kaaslasel kaks lausa 700-grammised. Kala keskmine kaal oli 200–250 g. Ahven võttis kollast 60 mm pikkust Jaki, värvikonksu koodiks oli nn valgusfoor ehk kollane, roheline ja punane. Rahvast oli järvel palju, aga enamus oli laiali ja üksteist väga ei segatud. Vahepeal tulid paar meest meie kõrvale puurima kah, aga kui lased kätel käia ja hoiad parve enda all töös, siis teistel suurt võimalust pole.“

Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik käis Peipsil pühapäeval ja läks samuti peale Kodavere alt. „Käisime piiri ääres väljas, aga võib öelda, et tehtud töö hulka arvestades seekord taas õnnelikuks ei saanud. Ahvenat vaikselt tilkus, aga ühtegi auku korralikult käima ei saanud. Minul oli õhtuks 30 kala kogukaaluga 4–5 kg, kaaslasel ehk 6 kg. Mõõt oli seekord alla keskmise, aga õnneks viskas sisse ka üksikuid suuremaid ahvenaid. Kuuldavasti said mõned tuttavad laupäeval siiski ka limiidi täis, aga kõik nad olid kaugel järvel. Kes kuidas peale juhtus. Mina püüdsin 80 mm pikkuse EcoPro Killeriga, kaaslasel oli otsas 60 mm-ne kollane Jak. Rahvast oli piiri ääres palju, aga kõik paistsid midagi saavat, kes meie vaateväljas olid.“

Mida kliendid poes räägivad? „Enamus kliente, kes puhta rauaga ahvenat püüavad, käivad praegu kaugel, täitsa piiri ääres. Kuuldavasti on selle nädala sees olnud paremad saagid kui nädalavahetusel. Kodavere alt on kohati kenasti saadud, Mustvee ja Omedu kant on hästi toiminud. Allpool Varnja all pidid kirverakendusega paugutama.“

Hanno Kask käis Peipsil kolmapäeval ning läks peale Nina alt. „Püüdsin Vene piiri ääres. Kõige paremini võttis jätkuvalt põiklanti, aga mingit ahnet võttu seekord polnud. Proovisin ka Jaki ja Stingerit, aga nendega ei saanud ainsatki kala. Siiski ei saa öelda, et neid üldse ei võtnud, sest tuttav sai samast piirkonnast kollase Jakiga kenasti ahvenat, kokku 10 kg. Mina püüdsin kümnest poole kolmeni ja sain seekord 8 kg, aga nagu öeldud, head võttu polnud ja tööd oli tarvis teha kõvasti. August tuli 2–5 kala, siis oli vaja uus auk puurida. Ma arvan, et ma kõmpisin seekord ahvenat otsides maha 2–3 km ja oli ka mitmeid selliseid auke, kus polnud kalaga ainsatki kontakti. Aga meele tegi rõõmsaks see, et saagi hulgas oli neli poolekilost ahvenat – selle talve rekord!“ rääkis ta.

„Tundub, et ahven on kas välja püütud või hakkab loiumaks muutuma. Enamikel tabatud kaladel oli põiklant küll tervenisti suhu ahmitud, aga võtt polnud üldse agressiivne ja ägedaid löögiga rabamisi oli vähe. Sain ligikaudu sama palju kala kui eelmisel korral, aga aega kulus selleks palju rohkem ning puurida tuli hinnanguliselt viis korda rohkem auke.

Kohati ajab päris naerma, millega sinna piiri äärde sõidetakse. Jääb mulje, et osade imeliikurite juures on poest ostetud ainult lint, kõik ülejäänu on tehtud vanadest jalgratta ja äratuskella juppidest. Päris ime, et kohale jõuavad sellise riistadega! Samas on piiri ääres täitsa omaette melu – sõidad, vahepeal pole kedagi, valge tühi väli, ja siis äkitselt on Vene piir ja terve piiri äär on püüdjaid täis!“

Indrek Lanno Tartu Jahikala kauplusest ütles reede hommikul Kalastajale, et mingeid suuri muutuseid viimase nädalaga Peipsi järvel toimunud ei ole. „Kala on ebaühtlaselt ja saak sõltub sellest, kuidas peale juhtud. Varnja alt on kirverakendusega hästi saadud, Piirissaare kandis on paaril korral hästi peale trehvatud, aga need on olnud üksikud korrad. Kallaste kandist üks klient sai rauaga paari kilomeetri kauguselt rannast 14 kg, aga see oli üks kord. Muidu käivad praegu palju piiri ääres,“ loetles ta. „Särge on hakanud juba sisse viskama, kevad läheneb – isegi sikuga saadakse kohati. Samas Lämmijärv on jätkuvalt vaikus.“

7. ja 8. veebruaril proovis Peipsil Kallaste lähedal kalaõnne hulk Salmo eksperte. Püük käis kaldast umbes 2–3 km kaugusel, kus vett ca 5–6 meetrit. Püügitulemused olid mäekõrguselt kirbutajate kasuks.

Kallaste oludega kursis olevate püüdjate sõnul on kaldalähedase sikupüügi tulemused talve edenedes oluliselt nigelamaks muutunud, kuid kirbutamine toob ikka leiva lauale. Ühe kohaliku väitel on Kallaste kaldalähedastelt aladelt sel talvel korduvalt saadud kilogrammist kopsakamaid ahvenaid.

Pärnu jõe alamjooksul valitsevad südatalvised olud ning tippajaga võrreldes on kalamehi jõel õige väheks jäänud. Vesi jões on väga madal ning kõrkjaviirg kohati puha kuival. Madal veeseis tähendab seda, et jões pole ka eriti voolu ning see mõjub võtule samuti pärssivalt. Ahvenat saadakse lõiguti, vimba tilgub ja valget kala samuti, aga kohaga on kehvasti. Live-anduriga püüdvate meeste sõnul on jões kena kala küll näha, aga suu on kinni, meelita kuidas tahad. Kohapüüdjad ootavad märtsi, mil elu jää all jälle aktiivsemaks peaks muutuma.

Internetis kalastusblogi pidav Rain Erala käis Pärnu jõel kolmapäeval ning püüdis Reiu suudme kandis. „Läksin taas siiga püüdma ja avastasin ka uusi kohti. Seekord läks õnneks ja sain hooaja esimese siia kätte. Vesi jões on hullusti maas – kohas, kus muidu on sügavust üle 4 meetri, oli seekord vaid 3,4. Olin sealt varem suurt ahvenat saanud, seeskord aga siis korralik siig. Tegin kaks auku, lasin loodi sisse ja hõbedase kirbu järgi. Lood näitas kala, aga esimese mängitamise peale ujus too eemale. Hoidsin kirpu põhja ligi ja tegin ülipika pausi. Kui uuesti mängitama hakkasin, vajutati nooguti jõuga alla. Haakisin ja otsas ta oligi. Kala jõnksutas soliidse rahuga põhja kohal; venitasin teda vaikselt kõrgemale, oodates, millal tuleb esimene sööst, aga seda ei tulnudki. Lõpuks sain ta jää alla, meelitasin tasakesi jääauku ja sealt ülespoole. Jää ju nõnda paks, et andis venitada. Lõpuks kerkis veest välja siia pea. Sain talle käe kenasti kukla taha, ilma et oleks isegi varrukat märjaks teinud, ning tõstsin välja. Kala oli 54 cm pikk ja kaalus 1,15 kg. Minu jaoks oli üllatav see, et see siig ei teinud ühtegi sööstu nagu tavaliselt, pigem laperdas ja õõtsus ühe koha peal nagu latikas. Jääle sain ta üsna ruttu, võib-olla minuti jagu läks aega. Arvatavasti oli asi selles kah, et voolu pole jões peaaegu üldse ja kesktalvele omaselt passivad kalad pooltardunud olekus,“ kirjeldas ta kala kättesaamist.

„Pärast seda sain veel mõned ahvenapunnid ja ühe vimma, aga ei midagi ilusat. Ilma tolle siiata valmistanuks päev ikka väga suurt pettumust, aga kui selline kala on kotis, pole halamiseks põhjust!“ rääkis Erala.

Kas nüüd on see aeg käes, kui kannatab jõele spetsiaalselt siiga kirbutama minna? „Praegu ei ole olud tegelikult üldse soodsad. Eks kala hakkab siis rohkem liikuma, kui sula teeb ja päev veelgi pikemaks läheb, aga sula lähemal ajal paraku oodata ei ole. Rahvast on jõel aina vähemaks jäänud, hommikul oli minu püügipiirkonnas vaid 4–5 meest ja Lennuki all teist samapalju. Kui ma maha läksin – ja ma läksin üsna varakult, juba neljast – polnud jõel enam kedagi. Ka Papiniidu silla pool ei jäänud mingit spartakiaadi silma.“

Pärnakas Janek Ilves ütles neljapäeval Kalastajale, et on viimase nädala sees jõele saanud vaid korra. „Esmaspäeval pärast tööd tegin lühikese sutsaka, püüdsin tunnikese põiklandiga Vana silla kandis endise masinatehase all ahvenat. Veidi enne kolme sain jõele ja neljast pakkisin asjad kokku, sain selle ajaga kuus ahvenat. Üldiselt Pärnu jõelt praegu midagi väga positiivset rääkida ei ole, püüdjate hulk on päris kokku kuivanud. Laivimeeste sõnul on jõkke tekkinud ilusat suurt koha, aga ei võta üldse. Vesi on hullusti maas, kõik ootavad märtsi, et kala liikuma hakkaks!“

Eesti Harrastuskalastajate Liidu juhatuse liige, pärnakas Endrik Tõnsberg ütles neljapäeva õhtul Kalastajale, et on olnud viirustega kimpus ja pole seetõttu kalale jõudnud, aga käis just jõe ääres niisama jalutamas ja uudistamas, mis kalarindel toimub. „Vaala sadama juures Raeküla all said kirbumehed järjest 15 cm pikkuseid ahvenaid. Väikest ahvenat olla jões paiguti palju, aga suurega on keeruline. Vimba on jões samuti palju, aga võtta eriti ei taha, kätte saadakse vaid üksikuid. Kohast pole midagi rõõmustavat kuulda. Rääkisin ühe lätlaste seltskonnaga, nood tulid just maha ja kurtsid, et ei saanud ainsatki koha, isegi mitte alamõõdulisi. Kala ei võtnud üldse. Voolu jää all sisuliselt pole, ilmselt see kah mõjutab võttu.,“ rääkis ta.

Aga mis merel toimub? „Merel on suurem püüdjate mass Naisteranna all ja muuli otsast Tahkuranna poole, mõned mehed käivad istumas ka Liu all. Ahvenat vaikselt tilgub, aga saagid on ikka väikesed. Kalurid ütlevad, et kala on lahes sügavas laevatee ääres, sealt saab ilusat ahvenat küll, aga sõita tuleb selleks kaugele. Koha oli seal nüüd ära lõppenud. Ja kalurite võrkudes on olnud juba üksikuid tinte.“

Sel nädalavahetusel peetakse Põlvamaal Tilsi Pikkjärvel jääaluse kalapüügi Eesti meistrivõistluste II etapp. EMV esimese, Õisu järvel peetud etapi võitis individuaalarvestuses Denis Manov, võistkondlikult Team Salmo. Individuaalse hõbeda sai Laur Tammeorg ning pronksmedali võitis Tiit Peetsalu. Meeskondlikuks arvestuses jõudis hõbedasele poodiumikohale Angler Ice Fishing Team ning pronksi võitis KSK Swanline.