- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- aripaev.ee
- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Harjus muutuvas maailmas end turvaliselt ei tunne
Olgugi, et Eestis pole lugatud harjust püüda, on tegemist siiski piisavalt levinud liigiga – vähemalt Valgejõel ja ka mitmetel Lõuna-Eesti jõgedel on iga forellikütt harjustega kokku puutunud. Suurte harjuste maitse on aga suhu saanud pea kõik Soomes ja Rootsis kalamatkal käinud. Viimasel ajal on hakatud harjuseid ka kunstlikult paljundama ja jõgedesse asustama.
Kahjuks on sel külmaveelisel liigil mitmeid muresid kormoranidest kliimamuutusteni ja üleüldist harjuse kui liigi seisundit liiga heaks ei peeta, eriti Lääne pool Euroopas. Näiteks Saksamaal on harjusevarudest säilinud vaid 10% kunagistest ning nii Saksamaal kui Austrias peetakse harjuseid kriitiliselt ohustatud liigiks. Peamisteks põhjuseks on elupaikade kadu: jõed on kanaliseeritud, suured vihmasajud suurendavad jõgedesse kanduvate setete hulka ning tammid tükeldavad kalapopulatsioonid. Ka Belgias on harjuse seisukord halb ning Tšehhis kurdetakse harjusejõgedele kolinud kormoranide põhjustatud suremuse üle.
Seotud lood
Kui konksu tunda saanud kala otsast pääseb, viib ta kogu parve endaga kaasa. See on teada-tuntud tõde, mida on kuulnud pea iga kalamees. Nagu seegi, et kui talvisel Peipsil ahvenaparve käima saab, tuleb kala ketti. Natuke mõeldes meenub kindlasti veel mõni. See tähendab, et teadmine kalade parvelise käitumise kohta on kalamehe jaoks oluline info.
Eesti kalamehele pole ilmselt üllatuseks, et forell, ahven ja karpkalalisedki eelistavad elukohana järskude jõekallaste kaldaõõnsuseid ja puujuurikaid. Sadamates ja kanaliseeritud jõgedes selliseid elupaikasid pole ja nii võttis üks Kansase Ülikooli arhitekt kätte ja disainis kalasõbralikud kaldapaneelid.
Käesoleva aasta veebruaris avaldatud teadustöö analüüsis merel toimuva harrastuspüügiga seotud teemade kaasatust Euroopa Liidu kalanduspoliitilistesse otsustesse. Teadlased leidsid, et harrastajate esindatus otsustusprotsessides on väike ja harrastajate fookuses olevad kalavarud on Euroopa vaates kehvasti hallatud.
Jutt käib siis loomulikult kaladest. On ju olnud rõõmustavaks uudiseks, et meie kohalik ahven ümarmudilat kahe suupoolega pistab, samal ajal kui lestal jääb toidukonkurentsi tõttu toidulaud kesisemaks. Kormoranidele maitseb ümarmudil samuti ja seda söövad ka inimesed. Teadlased võtsid vee all toimuva uuringuga kokku.
Tänapäeva kiires maailmas otsivad inimesed üha enam lahendusi, mis tagaksid mugavuse, turvatunde ja valmisoleku nii igapäevaelus kui ka ootamatutes olukordades. Just sellisest vajadusest on välja kasvanud Toidupakk.ee, e-pood, mis keskendub matkatoidule, toiduvarudele ja praktilisele matkavarustusele. See ei ole lihtsalt kauplus – see on partner kõigile, kes hindavad looduses viibimist, seikluslikku eluviisi ning mõistavad valmisoleku tähtsust.
Enimloetud
4
Kogenud ahvenapüüdjate nõuanded, kuidas selekteerida ablaste pisiahvenate parvest välja suuremad kalad.
5
10 hea käega haugikütti kirjeldavad oma kolme lemmikut
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Pärnu lahel on sel aastal keelatud trollimine ja õngejadaga püük
Keskkond
Tagasi Kalastaja esilehele