Tartus sündinud Karl Ehrmann (1905–1975, alates 1937 Eerme) oli 1920.–1930. aastate Võru tuntumaid kalameestest kirjamehi. Meie kalandusalasesse ilukirjanduslikku kirjasõnasse on ta end jäädvustanud suurepärase sõnameistrina, kellele võrdset on raske leida.
Ehrmann lõpetas 1926. aastal Tartus H. Treffneri gümnaasiumi, õppis aastail 1926–1927 Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust ning töötas aastail 1928–1935 ajalehes Võru Teataja, seejärel 1936–1940 ajalehes Pärnu Päevaleht, seejärel Tartus Postimehe juures. Sõja ajal oli ta 1941. aastal Eesti üksuse koosseisus Leningradi all, seejärel Saksa sõjaväe kirjasaatja. 1944. aastal siirdus ta vägedega Saksamaale, oli seal 20. Eesti diviisi sideohvitseriks, seejärel organiseeris Berliinis ajakirja Signal Eesti osakonna ning jõudis pärast sõja lõppu läbi sõjavangilaagri Londoni kaudu välja Kanadasse, kus ta 1975. aastal ka suri.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Märt Laarman (1896–1979) oli Eesti kunstimaailmas juhtivamaid graafikuid. Sõjajärgsete kalasportlaste hulgas aga oli ta tuntud kui fanaatiliselt andunud lendõngeentusiast.
Alustanud oma kalasportlikku tegevust noore poisina ahtakestel Ahja jõe ülemjooksu lisaojadel lepamaimuga forelli püüdes, jõudis Rudolf Sirge Tallinnasse kolides Põhja-Eesti lõhe- ja vimmajõgedeni. Ritva sai vibutatud ka Soomes ja Karjalas.
Insener Karl Nurmse (1917–1988) näol on tegu eestlasega, kes on jätnud väga suure ja sügava jälje maailma kalaspordivarustuse tootmise ajalikku, mille mõjud kestavad tänase päevani.
Kunstnik Jaan Vahtra (1882–1947) on Eesti vanema põlve tuntumaid uuendusmeelseid kunstnikke ja teoreetikuid ning kirjanikke, kes sai sõjaeelses Eestis samavõrd tuntuks ka kalasportlasena.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.