Legendaarseid kalamehi: kunstnik Märt Laarman oli andunud lendõngitseja
Märt Laarman (1896–1979) oli Eesti kunstimaailmas juhtivamaid graafikuid. Sõjajärgsete kalasportlaste hulgas aga oli ta tuntud kui fanaatiliselt andunud lendõngeentusiast.
Märt Laarman sündis Õisu mõisas Viljandimaal ja tema haridustee hõlmas nii keele ja kirjanduse kui ka kunstivaldkondi. Kunsti alal täiendas ta end 1920ndatel aastatel Ants Laikmaa ateljeekoolis. 1923. aastal oli ta juhtiv jõud ja teoreetik Eesti Kunstnikkude Rühmas. Tema puugraafikas pääses neil aastail maksvusele kubistlik stiil, mis oli kantud üha enam tehnokraatliku ühiskonna ja kaasajastuva linna temaatikast.
Insener Karl Nurmse (1917–1988) näol on tegu eestlasega, kes on jätnud väga suure ja sügava jälje maailma kalaspordivarustuse tootmise ajalikku, mille mõjud kestavad tänase päevani.
Kunstnik Jaan Vahtra (1882–1947) on Eesti vanema põlve tuntumaid uuendusmeelseid kunstnikke ja teoreetikuid ning kirjanikke, kes sai sõjaeelses Eestis samavõrd tuntuks ka kalasportlasena.
Jägala jõe potentsiaal lõhejõena on väga suur ning kalateadlaste pakutud merre laskuvate noorlõhede suurusjärk koelmu- ja elupaikade taastamisel Jägala jões on ajalooliselt õigustatud. Seisukoht, et keskkonnahuvid ei kaalu Linnamäe paisu puhul üles majanduslikke ja sotsiaalseid huvisid, ei ole adekvaatne, leiab Kalle Kroon.