Augustis on lubatud vähki püüda

Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte saab osta alates 1. juulist. Eriti hinnatud Pangodi järve ning Saaremaa jõgede piiraarvuga kalastuskaardid osteti ära juba paari tunniga. Kõige mugavam ja kindlam on kalastuskaart osta veebilehelt kalaluba.ee. Püügiloa taotleja saab keskkonda sisse logida kas ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID vahendusel. Esmalt tuleb valida „kalastuskaart“, seejärel püügivahendina vähinatt ja vähimõrd ning viimaks sobiv maakond ja veekogu. Ära tuleb märkida ka püügikuupäev ja püügi alguse kellaaeg. Kalastuskaart kehtib 24 tundi. Kalastuskaarti ei saa osta need, kellel on mõne varasema kalastuskaardi kohta kohustuslik püügiaruanne esitamata.

15 või 20 eurot (hind sõltub püügikohast) maksev kalastuskaart annab õiguse püüda kuni viie vähinata või vähimõrraga. Kalastuskaart on seotud isikukoodiga ja vastavalt tuleks püügivahendid ka tähistada. Näiteks suur plastpudel või tühi kanister, millele on markeriga peale märgitud isikukood, sobib pimedas vette asetatud mõrdade tähistamiseks hästi. Tabatud vähkide arvu kohta on vaja ka vähipüügil esitada püügiaruanne, seda viie päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppemist.

Arvestades, et jõevähke ei ole kõigis veekogudes ühtlaselt, ei garanteeri veekogule kalastuskaardi ostmine veel saaki. Enne püügiõiguse soetamist tasub veenduda, kas koht ja aeg on õiged ning kas veekogus ka tegelikult võimalik püüda on. Kui kalastuskaardi otsingus konkreetne veekogu tulemust ei anna, võib põhjus olla selles, et seal esineb võõrvähke (mistõttu vähipüük on seal keelatud) või väljastatavate kalastuskaartide piirarvu täitumises või ei ole sel veekogu avalik kalastamine lubatud. Sel aastal on piirarvud seatud kõigile Saaremaa olulisematele veekogudele ning lisaks Pangodi järves, Pärnu jões, Reopalu jões, Väinjärves, Võhandu jões, Aheru järves, Pühajärves, Väike-Emajões ja Kasaritsa Verijärves. Piirarvuga veekogule või Saaremaale saab üks inimene osta ainult ühe kalastuskaardi. Ülejäänud veekogudel pole kalastuskaartide arv piiratud. Vähipüügi reeglid, sh kalastuskaartide piirarv eri veekogudele on paika pandud keskkonnaministri määruses „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal“.

Arvesta, et vähipüügil kehtib koguseline piirang, mis lubab ühe kalastuskaardi kohta kaasa võtta kuni 25 mõõdus vähki. See piirarv võib tunduda küll väike, kuid püügi- ja maitseelamuse saab kätte ikka.

Jõevähkide arvukus on meie veekogudes paraku kesisevõitu. Jõevähi väike viljakus, meie kliimas ka aeglane kasv, tundlikkus keskkonnaseisundi ja haiguste suhtes ning röövpüük muudavad ta haavatavaks. Suguküpsuse saavutamiseks kulub jõevähil 3–4 aastat, kasvamine käib läbi mitmete kestumiste. Võitlusest partneri, toidu või varjumispaiga pärast võib näha nii mõnegi jõevähi puuduvas või teisest pisemas sõras. Juuli lõpuks peaks suguküpsete emaste laka all arenenud munadest olema koorunud pisikesed vähid, kes augustiks iseseisvat elu alustavad.

Vähkide arvukust mõjutavatest haigustest tuntuim on vähikatk. Vähikatku tahtmatu levitamise vältimiseks on oluline püügivahendite desinfitseerimine. Nattade ja mõrdade puhul piisab näiteks sellest, kui need seisavad päeval päikese käes või paar tundi kuumas saunas.

Meie looduslikule jõevähile võivad hukatuslikuks saada ka võõrad vähiliigid. Viimased on sageli viljakamad, agressiivsemad ning vastupidavamad nii haiguste kui raskete keskkonnatingimuste suhtes. Meie veekogudest on praeguseks leitud neli võõrliiki: signaalvähk, ogapõskne vähk, marmorvähk ja kitsasõraline vähk. Vähipüügile minnes tasub erinevate liikide tunnused endale selgeks teha. Tabatud võõrliigi kohta ootab Keskkonnaamet andmeid, näiteks sobib teavituseks e-kiri [email protected] koos foto ja püügikohaga. Võõrvähiliigi soovitame kohapeal hukata või vette tagasi lasta.

Loe vähipüügist lähemalt Keskkonnaameti kodulehelt.

Vähipüüki ja sellega seotud traditsioone tutvustab Wähja Festival, mis toimub sel aastal Lääne-Virumaal Aos asuvas Näkiuurimiskeskuses 9. augustil.