Võõrvähkidest ja nende leviku muutustest viimastel aastatel
Kuidas läheb kodumaistel vähkidel ning kuidas nad sisserändajatega hakkama saavad?
Vähiliikidest ja nende levikust sai antud ülevaade Kalastaja 2018. aasta sügiseses väljaandes nr 89. Nüüd, kui möödunud on viis suve, on paras aeg vaadata, mis vahepeal on muutunud.
Seotud lood
Kuidas käib veteröövli käsi Väinameres, veekogus mida võib täie õigusega pidada haugide Mekaks?
Sellest artiklist leiad kokkuvõtte meie rannikumere haugipopulatsiooni uurimise tulemustest.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
5
Tuulehaug on omamoodi kala, mis eeldab omamoodi püügivõtteid
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele