Üksi ja omas rütmis: kolm nädalat Põhja-Norra lõhejõgedel
Lendõngega lõhepüük suvistel tundrajõgedel paneb mehed närviliselt nihelema, kaarte uurima ja putukaid siduma juba talvel. Kümneaastase lõhepüügikogemusega Laur Tammeorg seikles sel suvel kolm nädalat tundrajõgedel päris üksi ning selles loos kirjutab ta oma kogemustest nii toimunud kalareisi kui lendõngega lõhepüügi osas laiemalt.
Seotud lood
Kevin Sepp võttis möödunud aasta septembri keskpaigas koroonaviiruse kiuste taas ette üle 1000 km pikkuse kalaretke polaarjoone taha Põhja-Norra Finnmarki maakonna järvedele, et tabada punase kõhu ning maitsva lihaga arktilist paaliat.
Möödunud aasta septembris külastasime Fääri saari, et otsida limaeosloomade hulka kuuluvat nugilist, lõhilastel vohandilist neeruhaigust põhjustavat lõhe-limaeoslikku. Jätkub eelmises Kalastajas alanud Fääri saarte reisikiri.
Kui augusti lõpus Gröönimaalt tagasi jõudsime, oli meil nädalake aega, et valmistuda järgmiseks välitööks. Seekord viis raudlind meid teisele Taani kuningriigi koosseisu kuuluvale maalapile Atlandi ookeani põhjaosas – Fääri saartele.
Kalateadlased soovivad teada, kas Gröönimaalgi esinev lõhilaste parasiit võib olla põhjustanud meie jõeforelli ja teiste punaste kalade arvukuse langust.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
6
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kui soovid rohkem teada sügiseseks lõhepüügiks sobivatest putukatest, on see lugu just sulle!
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele