Tujutseva ahvena püügil kasuta pöörleva landi ja eemale viidud atraktorkonksuga rakendust
Vahel tuleb ette, et ahvenad ujuvad mitmekaupa pöörlevale landile küll järgi, kuid siiski ei võta seda. Sellisel juhul võib olla abiks, kui konks asendada atraktorkonksuga ning viia see tamiilijupi abil landist eemale.
Kui püük käib pöörleva landiga, on paljudel juhtudel abiks see, kui viia konks lühikese tamiilijupi abil landist mõnevõrra tahapoole ja eraldada sellega n-ö löögipunkt (analoogia talvise roikkurakendusega). Konksuna võib kasutada näiteks värvikonksu (nii ühe- kui mitmeharulist) või sulgedega konksu, aga ka lendõngeputukat (striimerit), pisemat võdikut jmt.
Kalastamine spinningukärbsega ühendab endas spinningu ja lendõnge elemendid. Väliselt on tegemist spinningupüügiga, ent söödana kasutatakse lendõngendusest pärit tehisputukat ning selle viimiseks vajalikku sügavusse spetsraskust. Just selle rakendusega saadakse sügisel Narva jõest kätte arvestatav osa lõhedest.
See on rakendus, millega püüavad Põhja-Norras nii kohalikud kalamehed kui kaugemalt tulnud turistid. Pipardega rakendus võimaldab tabada peaaegu kõiki sealsetes vetes harrastajatele huvipakkuvaid kalaliike.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.