Kalaradar, 35. nädal: ahvenapüük käib täistuuridel, Vormsi haugiuputus, Peipsi ja Lämmijärve saagid, räim on kaldas, Võrtsjärv, Pärnu jõgi, Narva lõhed

Ahvenat on võimalik püüda mitut moodi. Meie läheme järgnevas loos Tartu külje all asuvale Kabina karjäärile ning vaatame, kuidas püüda ahvenat pika lipsuga rakendusega, mis annab enamikel juhtudel pöörlevatele lantidele ja vobleritele silmad ette.

Mille poolest microjigitamine suviselt soojas vees erineb püügist sügisel ning mida võiks varustuse komplekteerimisel arvestada?

Landimeister Eduard Teras on rohkem tuntud kui forelli-, koha- ja ahvenapüüdja, aga kui aega ja võimalust, käib ta kimbutamas ka haugi. Vetehunti püüab Edi peamiselt omavalmistatud lantidega. Tema lemmikkoht haugipüügiks on meri, eriti läänerannik, ka veel püüab ta Suur-Emajõel ja ka mõnedel väiksematel sisemaa jõgedel. Meres käib püük enamasti kahlates ja madalas vees, Emajõel trollides ja sisemaa jõgedel nii kaldalt kui ka vees kahlates. Kalata Edi haugipüügil üldiselt ei jää, aga enda sõnul ta haugiga ei liialda kah – kaasa võtab ta tavaliselt 1–2 kala, ülejäänud pääsevad tagasi ujuma. Teie ees on Edi lemmik-haugimurdjad.

Kui ablast ahvenat on all palju ja kümnest kaldale või paati jõudnud triibust kõlbab kotti panna vaid üks, siis seisab kalamees probleemi ees, mida annaks teistmoodi teha, et suuremaid kalu välja selekteerida. Kalastaja küsis nõu seitsme kogenud ahvenapüüdja käest ning lisas ka enda kogemuse.

Tänapäeva kiires maailmas otsivad inimesed üha enam lahendusi, mis tagaksid mugavuse, turvatunde ja valmisoleku nii igapäevaelus kui ka ootamatutes olukordades. Just sellisest vajadusest on välja kasvanud Toidupakk.ee, e-pood, mis keskendub matkatoidule, toiduvarudele ja praktilisele matkavarustusele. See ei ole lihtsalt kauplus – see on partner kõigile, kes hindavad looduses viibimist, seikluslikku eluviisi ning mõistavad valmisoleku tähtsust.