Kalaradar, 35. nädal: ahvenapüük käib täistuuridel, Vormsi haugiuputus, Peipsi ja Lämmijärve saagid, räim on kaldas, Võrtsjärv, Pärnu jõgi, Narva lõhed

Ahvenat on võimalik püüda mitut moodi. Meie läheme järgnevas loos Tartu külje all asuvale Kabina karjäärile ning vaatame, kuidas püüda ahvenat pika lipsuga rakendusega, mis annab enamikel juhtudel pöörlevatele lantidele ja vobleritele silmad ette.

Mille poolest microjigitamine suviselt soojas vees erineb püügist sügisel ning mida võiks varustuse komplekteerimisel arvestada?

Landimeister Eduard Teras on rohkem tuntud kui forelli-, koha- ja ahvenapüüdja, aga kui aega ja võimalust, käib ta kimbutamas ka haugi. Vetehunti püüab Edi peamiselt omavalmistatud lantidega. Tema lemmikkoht haugipüügiks on meri, eriti läänerannik, ka veel püüab ta Suur-Emajõel ja ka mõnedel väiksematel sisemaa jõgedel. Meres käib püük enamasti kahlates ja madalas vees, Emajõel trollides ja sisemaa jõgedel nii kaldalt kui ka vees kahlates. Kalata Edi haugipüügil üldiselt ei jää, aga enda sõnul ta haugiga ei liialda kah – kaasa võtab ta tavaliselt 1–2 kala, ülejäänud pääsevad tagasi ujuma. Teie ees on Edi lemmik-haugimurdjad.

Kui ablast ahvenat on all palju ja kümnest kaldale või paati jõudnud triibust kõlbab kotti panna vaid üks, siis seisab kalamees probleemi ees, mida annaks teistmoodi teha, et suuremaid kalu välja selekteerida. Kalastaja küsis nõu seitsme kogenud ahvenapüüdja käest ning lisas ka enda kogemuse.

Sel aastal täienes Lucky Johni jigide valik uue tegijaga, mis end Pärnu jõel kohapüügil juba väga heast küljest on näidanud. Kui varem olid sihvaka kerega LJ Slick Shadid saadaval vaid harksabaga (Slick Shad-V), siis nüüd pakutakse neid ka klassikalise päkksabaga. Viimase nimeks on LJ Slick Shad Paddle.