Legendaarseid kalamehi: kunstnik Elmar Kitsele meeldis püüda jõeforelli ja turba
Eesti maalikunstnike seas oli tuntumaid kalamehi Elmar Kits (1913–1972).
Elmar Kits sündis Tartus, lõpetas seal 1939. aastal kõrgema kunstikooli Pallas, kus tema üheks õpetajaks oli teinegi kunstnikust kalamees Villem Ormisson. Eesti maalikunstis peetakse Kitse üheks parimaks koloristiks ja tema maalide värvigamma on reeglina mahedalt pastelsetes toonides. Lisaks hakkas Kits Saksa okupatsiooni ajal maalima uue meetodi kohaselt vastu päikest, mis võimaldas vähendada varje. Kitse peateoseks on peetud sõjajärgsel ajal taastatud teater Estonia laemaali, mille ta maalis koos Richard Sagritsa ja Evald Okasega ning mis on Eesti suurim monumentaalmaal. 1950ndatel aastatel valmisid tal sillerdavates toonides parimad loodusmaalid, 1960ndatel aastatel sugenesid kompositsiooni abstraktsed kujundid. Lisaks maalimisele on Kits tegelenud ka seinaplastika ning reljeefsete dekoratiivpannoodega. Pannoodest tuntuim asus Tartu restoranis Tarvas. Alates 1949. aastast oli ta vabakutseline kunstnik, saades 1956. aastal Eesti NSV teeneliseks kultuuritegelaseks ning 1971. aastal Eesti NSV rahvakunstnikuks.
Seotud lood
Albert Ivask (1906–1995) oli Võrumaa tuntumaid kalaspordi organiseerijaid ja propageerijaid sõjajärgsel ajal. Lisaks sellele on ta meie kalastusajalukku läinud oma arvukate ladusa sulejooksuga kalamehejuttude kirjutamise ning vedruõnge konstrueerimisega.
Tartus sündinud Karl Ehrmann (1905–1975, alates 1937 Eerme) oli 1920.–1930. aastate Võru tuntumaid kalameestest kirjamehi. Meie kalandusalasesse ilukirjanduslikku kirjasõnasse on ta end jäädvustanud suurepärase sõnameistrina, kellele võrdset on raske leida.
Märt Laarman (1896–1979) oli Eesti kunstimaailmas juhtivamaid graafikuid. Sõjajärgsete kalasportlaste hulgas aga oli ta tuntud kui fanaatiliselt andunud lendõngeentusiast.
Kunstnik Jaan Vahtra (1882–1947) on Eesti vanema põlve tuntumaid uuendusmeelseid kunstnikke ja teoreetikuid ning kirjanikke, kes sai sõjaeelses Eestis samavõrd tuntuks ka kalasportlasena.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
6
Viimased lood
Kalakohad
Praktilisi nõuandeid microjigitamisega alustavale kalamehele
Seadus
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele