Rein Zeemann, pool sajandit kalastajate klubi eesotsas
Rein Zeemann oli pikima staažiga klubijuht Eestis, kes alustas 1969. aastal VSÜ Kalev Paide kalaspordiklubi esimehena ning lõpetas Järvamaa kalastajate klubi eesotsas. Vana ja elukogenud kalamehe mõtetest on nii mõndagi kõrva taha panna ka tänapäeval. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 90, Rein Zeemann lahkus taevastele kalavetele detsembris 2024.
Rein Zeemanni nimi ei ütle noorematele Kalastaja lugejatele midagi. Keskealised ja vanemad kalamehed aga mäletavad veel veneaegset klubisüsteemi hästi ning meenutavad seda aega paiguti vägagi soojade sõnadega. Rein Zeemann oli kohaliku kalastusklubi eesotsas alates 1969. aastast – algul VSÜ Kalev Paide kalaspordiklubi esimehena, 1975. aastast EKS Paide klubi esimehena ja 1993. aastast Järvamaa kalastajate klubi esimehena. Täna, kui aeg-ajalt kerkib jälle üles harrastuskalastajate organisatsioonidele veekogude majandada andmise temaatika, on paslik heita pilk minevikku ja uurida Eesti kõige kauem klubi juhtinud mehelt, kuidas käisid asjad Vene ajal ja kas sellest ajast tänasesse päeva ka midagi üle võtta on.
Seotud lood
Kalastaja intervjuu kolmekordse maailmameistriga
EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse spetsialist Raul Pihu (60) nimi on tuttav eeskätt forellihuvilistele. Raul on SA Eesti Forell ning Forellisõprade MTÜ üks asutajaid ning tegelenud aastakümneid jõeforelli leviku laiendamise, kudekoelmute rajamise ja elupaikade parandamisega.
TÜ Eesti Mereinstituudi nooremteadur Gerli Albert (29) on õppinud rakendusbioloogiat, veekogude ökoloogiat ja hüdrobioloogiat ning tal on magistrikraad fütoplanktoni uurimise alal. Ent ta on ka kirglik kalastaja, kes peab selleks, et töö ja elu normaalselt sujuks, end vähemalt korra nädalas kalavetel laadimas käima.
Mõni aasta tagasi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi direktoriks saanud merebioloog Markus Vetemaa (55) on Eesti kalanduse grand old man. Suurema osa suvedest Vilsandi saarel veetev mees on kalapüügiga seotud enamuse oma ajast, sestap on just tema kõige õigem teadlane, kellelt uurida, kuidas käib meie merekalade käsi.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
1
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
5
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Põgus pilguheit legendaarse forelliküti Robert Allpere lantidele ja püügivõtetele
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Põgus pilguheit legendaarse forelliküti Robert Allpere lantidele ja püügivõtetele
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele