Legendaarseid lante: Strike Pro Buster Jerk defineeris sööstlandiga püügi
Kui rääkida haugipüügi sööstlantidest, siis vaevalt leidub viimase paarikümne aasta jooksul mõjukamat lanti kui Rootsi firma Strike Pro loodud Buster Jerk. See lant muutis arusaama sellest, kuidas lant võib vees liikuda ning pani aluse tervele sööstlantidega püüdmise buumile, mille mõju ulatub otsapidi tänapäeva.
Buster Jerki sünnilugu ulatub 2000. aastate algusesse, mil Rootsi haugipüüdjad otsisid lanti, mis võimaldaks presenteerida suurt saakkala võimalikult loomulike, kuid samas provotseerivate liigutustega. Koostöös mitmete tuntud Rootsi haugiküttidega valmis Strike Pro esimene Buster Jerk – lühike, kõrge kehaga sööstlant, mis ei olnud mõeldud ühtlaseks kerimiseks, vaid ridvaotstega tehtavate lühikeste löökidega mängitamiseks. Buster Jerkist sai kiiresti üks populaarsemaid haugilante kogu Põhjamaades ning selle edu kasvas eriti pärast filmi „Pike Fever“ väljatulekut, mis tõi landi laiemalt kalastajate ette.
Seotud lood
Kui ahven on sügaval, jääb enamik tavalante hätta. Tail spinner seevastu jõuab kiiresti püügitsooni ning töötab efektiivselt juba vajumise ajal, meelitades vibratsiooniga kalu ligi ka eemalt. Just need omadused on teinud sellest ühe hinnatuima landitüübi ahvenapüüdjate jaoks nii suvel kui sügisel. Tegemist on vanakooli klassikuga, mis elab praegu läbi uut kuldaega.
Aastaid tagasi tootmisest maha võetud Stormi Sub Warti hindasid meie rannikumere haugipüüdjad sedavõrd kõrgelt, et tellisid neid mudeleid kalli hinna eest USA internetipoodidest.
Mepps tähendab meie jaoks reeglina ikka lipplanti ja enamasti on selleks landimudel Aglia. See on maailma müüduim ja kasutatuim lant. Lipplant ise ei ole liiga uus leiutis; USA-s patenteeris esimesena lipplandi mudeli Julio T. Buel aastal 1856.
Mepps Lusox on eripärase ehitusega pöörlev lant firmalt Mepps. Peamine erinevus teistest pöördlantidest – nt Agliast – seisneb selles, et Lusoxil puudub raskuskeha landi teljel, lipatsi ja kolmiku vahel, ning selle asemel kasutatakse lipatsist eespool asuvat spetsiaalset raskuspead.
Miks sõidavad Eesti kalamehed aina enam puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
2
Lisatud kaardid ja praktilised nõuanded
4
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele