Kalaradar, 29. nädal: Pärnu jõe avalöök, üliproduktiivne rannikumeri, Peipsi ahven, Võrtsjärve koha, Emajõgi

Eesti Harrastuskalastajate Liidu juhatuse liige, pärnakas Endrik Tõnsberg sättis end neljapäeva hommikul kella kümne paiku, kui Kalastaja talle helistas, just merele teadust tegema. „Kõige rohkem paate on hetkel Japsi kai augul, mujal püüdjaid nagu eriti polegi. Mõned tuttavad on selle nädala alguses jõge huvipärast loodinud ja öelnud, et kala jões näha ei ole, täielik tühjus, teised jälle räägivad, et tavapärastes kohtades on koha kenasti olemas. Võta siis kinni, kus see tõde täpselt on. Eks õhtul ole näha,“ ütles ta.

Kui sa üritad oma püügipäeva kokku võtta ja selle pealt üldistada, siis mida sa ütled? „Koha on jões palju ja selle suurus on väga kena – 40 cm pikkust kala pole sisuliselt üldse, 50-st on palju ja kui vaeva näha, saab oma limiidi täis ka oluliselt suuremate kohadega. Võtt on juulikuu keskmisest parem ning päeva peale on mitu võtulainet. Kala on jões laiali – mingid n-ö kuumemad kohad on, aga sellist kohade koondumiskohta, nagu siin mõnikord on olnud, sel aastal ei näi olevat. Mina püüdsin päev läbi sadamaalal, aga nii palju, kui ma siin sõprade ja tuttavatega olen jõudnud suhelda, on koha püütaval hulgal kuni Papiniidu sillani välja. Kõige magusam paik on hetkel siiski sadamaala, pakun, et nädalavahetusel saab seal olema totaalne hullumaja. Tänagi oli põhiline püüdjate mass koondunud just sinna.

Laivimehed olid täna edukamad kui tavajigitajad. Viimased said samuti kala, aga laiviga püüdjad tegid neile pika puuga. Live-sonariga varustatud paate on jõel palju, aga kalasaajate protsent on minu hinnangul umbes sama nagu varem. Enamus püüdjatest olid n-ö turistid, aga täna said kala ka nemad. Samas oli kuulda ka nurisemist – näiteks ühel mu tuttaval oli ainult üks mõõdukoha. Viidikatükiga tonkatajad said täna samuti hästi kala.

Kõige parem õhtune võtt oli poole kümne paiku, siis muutus kala silmnähtavalt aktiivsemaks. Teine võtulaine oli 5–6 ajal, aga pärast seda vajus mõneks ajaks ära. Nende lainete n-ö kõrgajal polnud koha tarvis isegi kuidagi meelitada – panid landi ette ja võttis kohe ära. Samas mingitel hetkedel oli palju ka sabast sikutamist – kala tuli järgi ja paugutas, aga korralikult ära ei võtnud.

Arvestades kõike seda, mis täna jõel toimus, olen kindel, et Pärnus tuleb kala poolest väga äge kohahooaeg!“

Need Kalastaja allikad, kellega neljapäeval vestlesime, rääkisid Peipsi ahvenapüügi kohta üsna sarnast juttu – valdavalt on ahven laiali ja paikneb hõredalt, aga kui õnnestub leida mõni hea varje- või kogunemispaik, võib saada juba täitsa korralikke saake. Spinningumehed on viimasel ajal saanud paremaid tulemusi taimede lähedusest.

Tartlane Tõnu Lehtsaar käis kaaslasega Peipsil möödunud nädalal. Peale mindi Omedu alt ning kahepeale võeti kaasa 4,7 kg ahvenat ning üks 1,1-kilone haug. „Peade arv oli minu poole kaldu, kaaslasel aga alla 300 g kala polnud. Mõõt oli taas ilus, suurim ahven oli 440-grammine ning enamus ära võetavat kala kaalus üle 200 grammi. Mina püüdsin taas microjigiga, kaaslane aga lisaatraktoriga rakendusega. Vett püügipaigas oli 2,5 m ning kõige edukam taktika oli mitte kajaloodi järgi kala otsimine, vaid põhja järgi orienteerumine ning potentsiaalsete kohtade hoolikalt läbi loopimine,“ rääkis ta.

Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik käis viimati järvel pühapäeval ja läks peale, nagu ikka, Vasknarva sadamast. „Algul sõitsime järvel minu vanu punkte läbi, õhtul tulime Narva jõe lähtesse. Järvel tilkus ilusat suurt ahvenat, aga igalt poolt paari-kolmekaupa; suurt massi ei näi praegu olevat kuskil. Sel aastal ongi traditsioonilistes püügipunktides kala olnud pigem vähe. Kalurite mõrdasid on järves hästi palju, aga kuuldavasti pole neilgi kalaga väga kiita.

Mida kliendid räägivad? „Klientide sõnul saadakse suuri ahvenaid trollides Lohusuu alt, seal on sageli saagi sees kiloseid ja suuremaidki kalu. Peipsi alumises otsas aga on olnud pigem vaikne. Varnja ja Meeralapalu all näib ahvenat olevat taas vähe, seal nii palju ei püüta kui kõrgemal. Laaksaarest on koha väidetavalt minema liikunud, igatahes trollides seda enam eriti ei saada.“

Hanno Kask käis Peipsil kolmapäeval ning läks peale Mustveest. „Püüdsin teise ja kuuenda kilomeetri vahel microjigiga ja sain 7 kg ilusas mõõdus ahvenat. Kala mõõt oli Peipsi kohta igati korralik, 200–350 grammi. Kui püügile kokkuvõtlikult tagasi vaadata, võib öelda, et ahven passib taimede vahel, aga sa pead leidma sellise koha, kus lant kohe rohu sisse kinni ei jää ja kus kala on olemas. Minul kulus sellise paiga leidmiseks mitu tundi, aga kui ühel hetkel leidsin, käis kõik edasine väga kähku,“ rääkis ta.

Kalastaja toimetaja Ralf Mae käis viimase nädala sees Tartu linnavahel koha püüdmas kolm korda ja sai kahel korral käe kalaseks. „Vihmad ja kõikuv veetase on püüki häirinud, aga praeguseks on vesi mitu päeva langenud ning kõrghetkega võrreldes ca 25 cm alla tulnud. Vaatamata sellele on mitmed traditsioonilised kaldalt loopimise „laskepesad“ vee sees ning allpool Tartut on vool osades traditsioonilistes kohtades paiguti nii tugev, et põhja saab nibin-nabin kätte 28-grammise peaga,“ rääkis ta.

„Aga vihmad, veetaseme tõus ja jõe veetemperatuuri langemine ei ole kala suud kinni küll pannud. Pigem tundub mulle, et vahepeal kiiresti tõusnud vesi on püügile hoopis head teinud, kala liikuma pannud ja vahepeal tühjaks püütud kohaaukudesse on tulnud uued kalad.

Esmaspäeval oli huvitav jälgida, kuidas jõgi elas – tõugjad lammutasid, ahvenad ajasid karjakaupa maime taga, latikad käisid pinnal külge keeramas. Teisipäeval õhtul aga, kui temperatuur, tuule suund jm olud olid samasugused, oli jõgi nagu välja surnud – ei veepinnal ega vee all polnud märgata mingit aktiivsust ja siis ei õnnestunud paari tunni jooksul saada kalaga ainsatki kontakti. Oleks kohe huvitav teada, mis seda vee-elu nii järsku mõjutab.

Linna vahel on näha microjigitajaid, kes tillukeste võdikutega ahvenat püüavad, samuti kohtab siin-seal kalatükiga tonkatajaid. Nädalavahetusel on jõel arvukalt lõbusõitjaid ja puhkajaid, mistõttu kipub siis püük olema parajalt närviline.“

Sten Urbanik Kalastusport.ee-st ütles, et pole ise enam jõel koha püüdmas käinud, sest ahvenapüük on põnevam. „Aga poe kliendid Ihaste, Luunja ja Mäksa alt on koha ikka saanud, kellel on olnud kaks, kellel kolm mõõdukala püügi kohta. Suuri ahvenaid on kah sekka saadud. Üldse näib ahvenat sel aastal jõel olevat kenasti. Nii et saab kala küll, tuleb ainult käia!“

Alan Priidel Tartu Vobleri kauplusest teatas neljapäeval, et Emajõe vesi on viimastel päevadel olnud imelikult punaka varjundiga ja pärast seda, kui see niisuguseks läks, on kala võtt muutunud kehvaks. „Täna öösel passisime tonkadega Ihaste all, saime kolme peale ühe 700-grammise angerja ja ühe alamõõdulise koha. Enne seda käisime veel paar korda tonkadega istumas, aga koha ei trehvanud. Ja altpoolt pole kah viimase nädala sees midagi põnevat kuulda olnud.“

Hiiumaal viimase nädalaga suuri kalanduslikke muutuseid taset leidnud pole – haugi tuleb hästi, säinast on palju, ahvenat sisuliselt pole ja lest on kaldast kaugel.

Kärdlas Hiiu Viikingi kalastus- ja paaditarvete kauplust pidav Taido Elmi ütles neljapäeval Kalastajale, et Hiiumaal on palav ja turiste on palju. „Kes haugi tahab püüda, palun! Landimehed käivad, loobivad ja saavad ilusaid saake. Säinast on lolluseni, aga ahvenaga on taas vilets – kui vahepeal mingi liikumine oli ja tundus, et läheb käima, siis nüüd on jälle vaikus,“ rääkis ta.

Mis elu kalurid elavad? „Kalurid joovad selle kuumaga kuuri all õlut. Ega siin mingit suurt tegevust praegu toimugi – suvel on kala nõudlus suur, aga ette anda ei ole suurt midagi. Sügisel on kala, aga siis pole jälle ostjaid. Homme lähen lasen huvipärast paar tundi ahvenavõrku, eks paistab. Ööseks ei saa praegu võrku sisse jätta, sooja veega on kala hommikuks mäda.

Lestasaagid on väikesed, 10–15 kilo võrkudega kaugelt saab, aga tööd tuleb selleks teha palju ja tulu saab asjast väga vähe. Tavaline kesksuvine Hiiumaa, isegi kalapoodide värske kala letid on tühjad. Minge randa, ilusat ilma on veel mõneks päevaks, uuel nädalal läheb jahedaks tagasi ja hakkab sadama.“

Tartlane Valmar Evert puhkas perega Hiiumaal nädal aega ja mõistagi käis selle aja sees ka mitu raksu kalal. „Pühapäeval käisime väikese paadiga laidude vahel haugi püüdmas ja läks hästi – vaatamata põhjatuulele oli kala hea võtuga. Algul tuli mõnda aega haugi otsida, aga kui õnnestus kalane laht leida, siis toimus midagi iga viskega. Vahepeal olid mõlemal mehel haugid samaaegselt otsas ja üks pidi ootama, kuni teine enda oma ära kahvab. Põhiliselt passis haug 0,5–1 meetri sügavuses vees, nii et ses suhtes klassikaline merepüük. Mina loopisin ainult kuldset ja ahvenavärvi Sohnit, kaaslane püüdis peamiselt slaideriga. Toda võttis natuke harvemini. Kõik kalad, mis kaasa said võtta, kaalusid 1,5–2,5 kg ning mõlemal mehel tuli limiit kerge vaevaga täis. Säinaid ei saanud õnneks ühtegi.

„Käisime poistega pühapäeval linna all haugi püüdmas,“ rääkis Kalastajale Kuressaare Nooruse kooli kalastusringi juhendaja Sander Suurhans. „Püüdsime Loode tammiku poolsel küljel. Kala oli päris palju ja ta istus madalatel platsidel. Enamik kalu olid 1–2 kg vahel; landile ujus järgi ka üks 90+ koll. Haug võttis nii plekki, pöörlevat kui slaiderit. Pöörlev tundus kõige paremini toimivat. Pilti me ei teinud, sest polnud midagi liiga ilusat, mida pildistada.

Ühed tuttavad mehed tulid meiega samal ajal Roomassaares paadiga maha, nemad püüdsid Sepamaa lahes ja Muratsi all ja Kasti lahes. Nende sõnul oli kala põhimõtteliselt kõikjal ja seda oli päris palju. Neil oli haugide suurus viisakam kui meil.“

Ahvenapüügi uudiseid Suurhansil ei ole, ta ei tea et mõnes sadamas oleks korralikum võtt lahti läinud.

Saarlase Ivari Pihli püügikaaslasel seevastu õnnestus hiljaaegu merest tabada kaks ligi pooleteistkilost ahvenat, lisaks veel mõned ligi kilogrammised triibud. 15. juulil käis Pihl kahlamispükstega Panga panga alusel paekiviplatool säinastega lustimas. Kalaparved olid seekord platoo idaküljel, murdlainete sees. „Neid oli seal ikka s*taks! Vahepeal oli nii, et 20–30 kala oli järjest otsas. Kahe tunniga, mil ma püüdsin, käis vähemalt sada kala käest läbi. Säinast on ja tuleb üha juurde! Üht päris korralikku ahvenat nägin kah platool, ujus chatterbaitile järgi ja võttis, aga ei jäänud otsa.“

15. juulil prantslasest kliendile Hakimile Vormsi saare ümbruse haugipüüki ning 16. juuli Võrtsjärve kohapüüki tutvustanud kalagiid Timo Tintse ütles Kalastajale, et Vormsi saare põhjapoolsed püügiplatsid, kus tuul üle pika aja püüda laskis, üllatasid teda meeldivalt. „Kala oli seal palju ja mõõt oli ilus, laias laastus 60–65 cm vahel. Lõuna pool oli hoopis nukram, seal kala õieti polnudki. Naljakas oli see, et klient püüdis chatterbaitiga ja mina plekklandiga. Alguses ta sai kohe paar kala, aga kui nägi, et minul tuleb plekiga paremini, siis pani ka minu karbist ühe plekklandi otsa. Ta rääkis, et seal, kus tema elab ja kalal käib, on chatterbait kõige populaarsem lant.” Kokku käis Vormsis meeste paadist läbi 47 haugi.

16. juulil käis Tintse sama kliendiga Võrtsjärvel koha laivitamas. Prantslane, kes oli seni live-andurit kasutanud peamisel alla vaatamiseks sägapüügil, sai nüüd harjutada ette- ja külgvaadet ja landi täpset heitmist. Mõlemad püüdjad said mõned ligi 70 cm pikkused kohad.