Särje- ja latikapüük kirbuõngega: peibutussöödad ja püügi taktika
Talvel on kalade ainevahetus tänu madalale veetemperatuurile väga aeglane ja nad ei toitu nii aktiivselt nagu soojas vees. Seetõttu tuleb siis kasutada teistsugust peibutussööta ja söötmistaktikat kui suvel. Allpool tulebki juttu talvisest särje- ja latikapüügist kirbuõngega eeskätt püügikoha valiku, kala otsimise ja tulemusliku püügitaktika leidmise kontekstis. Samuti toon välja mõningad söödaretseptid, mis on minul võistlustel ja tavapüügil häid tulemusi toonud.
Särjepüük
Seotud lood
Kõik fiiderdajad, kes on käinud kevadel Emajõel latikat püüdmas, on vaevanud pead ühe ja sama küsimusega – kuidas leida kõige parem peibutussööt?
Enamik kalamehi peab kevadist särjepüüki üsna lihtsaks ja robustseks asjaks. Varustus võib olla poriodav, tamiil jäme, korgid-konksud suured, peibutussööta pole vaja, konksu otsa pane mida iganes – küll võtab! Tõesti – kevadist siirdesärge on võimalik mingil perioodil tabada ka nii, paraku on see aeg, mil särg haarab kõike ja valimatult, üsna lühike. Vigade vältimine ja optimaalseima varustuse kasutamine tagab püüdjale suurema saagi.
Küll on tore, kui keset hilissügist saab südamesse tüki kevadet! Just sellist tunnet pakub kalastajale hilissügisene säinapüük Hiiumaa kraavidest.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
3
Meerapalu kalur Jaan Puksoo olevat rekordpäeval püüdnud sikuga 540 kg ahvenat
4
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Viimased lood
Kalakohad
Oluliselt täiendatud kell 10.00. Päästeamet tühistas tänasest jääle mineku keelu ka sisevetel!
Seadus
Keskkond
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele