Tarmo Vesterbohm, suurte kohade mees
Tarmo Vesterbohm on Hollandis elav eestlane, kelle igapäevatööks on klaverimäng ja kireks kalastamine, eeskätt kohapüük. Tagasihoidliku inimesena rõhutab ta intervjuu ajal korduvalt, et on täitsa tavaline kalamees, ometi annavad tema saavutused tunnistust hoopis enamast. Tarmo trofeekalade hulka kuulub 1,23 meetri pikkune haug, millega ta on Hollandi edetabelis 9. kohal, napilt alla meetrine koha ja Kesk-Norrast kaaslasega kahasse tabatud 183-kilone paltus.
Kalastaja ajas Tarmoga üle interneti juttu kõige kibedama koroonakriisi ajal, kui elu pea kõikjal Euroopas seisis, võimaldades mehel veeta kuus päeva nädalas kohalikel kalavetel. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 96.
Seotud lood
35 aastat Hollandis elava eesti kohaküti kogemusi
Kohapüük vertikaaljigiga on püügiviis, millega Eestis palju ei tegeleta ning mille nüanssidest eriti ei teata. Veidi enam kui veerand sajandit tagasi Tallinnast Hollandisse kolinud ning seal praktiliselt kohe kohapüügiga algust teinud Tarmo Vesterbohm oli nõus Kalastaja lugejatele oma vertikaalpüügi kogemusi jagama.
Belly boat ehk tagumikurõngas pakub võimalust kalastada veekogudel, kus ei ole võimalik kaldalt normaalselt püüda ja kuhu muude alustega ei pääse. Samuti võib see olla lihtsalt meeldivaks vahelduseks ning võimaldab kalapüügile läheneda uue ja pisut teistsuguse nurga alt.
Kui Tarmo Vesterbohm juuni alguses Kesk-Norras Dønna saare vetes öösel kella kolmveerand kahe paiku saatusliku haakelöögi tegi, ei osanud ta arvata, et järgmised kolm ja pool tundi tuleb väsitada kala, mis ennast alles varahommikul kätte annab.
Alvar Heiste ehk Sepaonu, nagu teda kalameeste seas tuntakse, on mees, kelle elust ampsab hobi – kalapüük – ebaharilikult suure tüki. Alvar on elu jooksul järgi proovinud peaaegu kõik püügiviisid ja tema kogemustepagas nii kalapüüki puudutavates üldistes küsimustes kui ka detailides on muljetavaldav. Kalastaja üritas välja selgitada, kuidas maailm läbi Sepaonu silmade välja näeb. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 71.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
2
Kalastusklubide Liit: minister Terras peab viivitamatult tegutsema
3
Legendaarse punaseküti kolmveerand sajandit kalavetel
Viimased lood
Mida on tarvis teada, et jääalune unnapüük poleks igav passimine
Kahekordne maailmameister räägib meie rannikumerre hästi sobivast landist
Kalakohad
Mida on tarvis teada, et jääalune unnapüük poleks igav passimine
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele