Kalaradar, 11. nädal: jõe- ja merepunane, Pärnu uued piirangud, jääpüügi lõppakordid, Võrtsjärve ja Emajõe latikad, jääpüügi MM

Kalagiid Timo Tintse rääkis Kalastajale, et tema tutvusringkonna merikakütid on käinud varakevadist merd katsumas, kuid seni eriliste tulemusteta. „Mehed on rääkinud, et kontakte on saadud, kuid valdavalt ei ole neid õnnestunud realiseerida,“ ütles Tintse. Ta lisas, et tema hinnangul tasuks hetkel kala otsida klassikalistest talvistest püügikohtadest, pigem liivase või segapõhjaga kohtadest, ning kasutada erksavärvilisi, aeglast mängitamist ja vajumist võimaldavaid peibutisi.

Saarlane Ivari Pihl ütles Kalastajale, et sai paari päeva eest sõbralt info, et see oli saanud Saaremaa põhjarannikul umbes 15 kontakti, kuid ühtegi kala kätte ei saanud. „Ega siis ei olnudki pikka mõtlemist, tuli ka endal minna ja hooaeg avada. Sain mõned võtud ja sõber samuti. Lõpuks tabasin ühe mõõdus, aga lahja kala, kelle vabastasin. Sõber sai ühe alamõõdulise.“ Pihl püüdis 28-grammise Grizzly Hekseni landiga.

Saarlane Sander Suurhans käis merepunast otsimas Sõrve poolsaarel. „Jääsupist ja -pankadest vaba vett oli Sõrve sääre ümber ainult ühel paarikilomeetrisel lõigul. Loopisime lanti, aga ei saanud midagi. Panin paar võrku ka püüdma, nendes järgmisel hommikul mõni kala oli,“ rääkis Suurhans.

Laur Tammeorg tabas 11. märtsil väga ilusa 60 cm-se jõeforelli. „Soojade ilmade saabumisega on forellijõgedes elu kihama löönud,“ meenutas Tammeorg oma käiku, ja luges talipüügihooaja lõppenuks juba enne jäälemineku keelu kehtestamist. „Edaspidi läheb kogu tähelepanu kevadisele forellipüügile. Sel aastal on püügitingimused eriti head, sest kuigi talv oli külm ja pikk, paistab suurveeperiood tulevat pigem tagasihoidlik. Seekordset püügipäeva alustasin varahommikul, sest ilmateade lubas päikeselist päeva. Olin kala päevase aktiivsuse osas pigem skeptiline. Täpselt nii läkski, terve päev oli äärmiselt nigel võtt ja õhtul kella 16ks ei olnud ma tabanud ühtegi kala. Loobumismõtete taustal käis seejärel ridvast läbi tugev võtt, millele järgnes närvesööv, umbes kümne minuti pikkune võitlus, kus mitmel korral pidin isegi nööri veealuste okste küljest vabastama. Seekord oli õnn minu poolel ja õnnestus see 60 cm pikkune forell ilma kahvata kätte saada. Kripeldama jäi, et kala oli landi niivõrd sügavale neelanud, et lõpused said tõsiselt vigastada, ja seda kala paraku enam vabastada ei saanud. Nii see paraku läks, aga eks ma heastan oma teo mõne järjekordse koelmu rajamisel või rändetõkke eemaldamisel!“

Jõetäpikute tabamisest on veel teatanud Rauno Pukk, kes sai 7. märtsil 45 ja 48 cm pikkused kalad. Kaks päeva hiljem andis ilusa jõeforelli tabamisest teada Veikko Laanep.

Kahjuks paistab, et Pärnu lahe ja jõe kalavarude päästmine takerdub ka tänavu kalurite kummivenitamise ning regionaal- ja põllumajandusministri otsustamatuse taha. Vastavat, elavat vastukaja tekitanud Kalastaja artiklit saad lugeda siit. Kui peaks juhtuma ime ning piirangud jõutakse õigeaegselt kehtestada, siis hakkab Pärnu lahel ja jõel kehtima ahvena kuderahu, mida teadlased on ammu soovitanud. See tähendab, et aprilli keskpaigast juuni keskpaigani ei tohi ahvenat püüda ei kutselised ega harrastuskalastajad. Ka on plaanis Pärnu jões (suudmest Reiu sillani) ning Sauga jões (suudmest Sauga sillani) kehtestada ahvena alammõõt, milleks on 21 cm. Kõige suurem mure on endiselt kutselise püügi tuntava piiramisega, sest kaluritega kokkuleppele jõudmine tundub olevat kontimurdev ülesanne.

Pika ja ilusa jääpüügi hooaja võib selleks korraks lõppenuks lugeda. Mööduv nädal oli täis tuttavate kalameeste teateid, mis algasid sõnadega „selleks korraks vist kõik“ või „ilmselt viimane kord jääl“.

11. märtsil Pärnu lahe jääl käinud Martin Üürike aka landimeister Vänto meenutab: „Täna sai siis käidud hooaega lõpetamas! Täitsa huvitav oli ihuüksi keset Pärnu lahte olla ja kala otsida! Päeva lõpuks tulid 12 kala kaasa, suurim oli 310 grammi. Kokkuvõtteks võib öelda, et kala Pärnu lahes on, aga kuradima vähe!“ Vänto püüdis jäähooaja viimased ahvenad kirverakendusega.

Viimase nädala plusskraadid on ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve jääd tublisti söönud ning alates reedest on nende veekogude jääle minek ametlikult keelatud.

Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik ütles neljapäeva õhtul Kalastajale, et võttis möödunud nädala lõpus ja selle alguses Peipsist viimast ning käis järvel neli päeva jutti, laupäevast kuni teisipäevani. „Jää oli tegelikult veel täitsa ilus, aga kalda ääres kippus pudedaks – seal tuli ettevaatlik olla. Mina läksin kõik päevad peale Ranna alt, aga sõitsin palju ringi ja otsisin kala. Saagid olid viimases otsas täitsa korralikud, kes sai 5 kg, kes üle 10 kg ahvenat ja nagu viimasel kuul kombeks, olid edukamad kirbumehed. Särge tuli samuti ja sikuga viskas hulka korralikke hauge. Isegi üks kümnekilone haug saadi sikuga, oma silmaga nägin. Minul endal läks jääaugu all otsast 4–5 kilone haug. Jää oli paks, ei saanud seda kongitsaga korralikult haaratud. Nii ta liini puruks tõmbas ja läks koos sikuga.“

Pärnakas Janek Ilves käis viimati jõel pühapäeval. „Sõber sai ühe mõõdukoha, aitasin tal seda välja sikutada, minul oli 3–4 kg erinevas mõõdus ahvenat. Kontserdimaja kandis oli rahvast mõistlikult, suurem punt on enamuse ajast passinud Jaansoni sõudebaasi juures. Üldine arvamus on, et röövkala on väheks jäänud ning kauaoodatud kevad pole elu jää all eriti aktiivsemaks muutnud. Kuidagi juhulik on see võtt. Üleeile (teisipäeval – toim) üks sõber käis ja sai natuke paremini ahvenat, aga kui järgmisel päeval uuesti läks, oli taas vaikus. On mingid eredamad hetked, aga valdavalt on üsna vilets. Vimba kirbuõngega muidugi tilgub ning särge ja nurgu kohati kah. Lätlastel oli siin ükspäev pool kilekotitäit valget pudi, kui maha tulid.“

Kuidas jääolud on? „Jahtklubi juurest plottide pealt saab veel kuiva jalaga peale, aga mujal on kaldaääred juba pehmed ja tuleb väga ettevaatlik olla. Mina igatahes tõmbasin hooajale joone alla ja pakkisin talivarustuse kokku. Aitab küll.“

Mida kliendid praegu kõige rohkem ostavad? „Poes on hakanud kevad- ja suvekaupa minema, õngitsemise ja fiidriasju ostetakse juba päris usinasti. Mõned valmistuvad juba ka landihooajaks, kas otsib uut ritva, kes rulli.“

Sel nädalavahetusel on viimane võimalus enne keeluaja algust Emajõel haugi püüda. Ühe asjaliku loo sellest, kuidas, kus ja millega seda teha, leiad siit.

Jaan Grents üritas laupäeval Võrtsjärvelt Järvemuuseumi alt kirbuõngega latikat saada, aga seekord ei läinud kõik päris nii, nagu vaimusilmas ette sai kujutatud. „Jää oli korralik, 35–40 cm ja võiks öelda, et üsna talvine, polnud hakanud veel isegi pulka minema. Latikas aga vajanuks pikemat eelsöötmist. Kolmest hommikul söödetud august hakkas päeva peale kuidagimoodi tööle ainult üks,“ rääkis ta. Sealt sai Jaan viis latikat ja kaaslane Hanno Veldemann kaks, aga nende mõõt oli latika mõistes pigem tagasihoidlik.

Sadamad aga alles hakkavad lahti sulama. Orissaare juures on meri osaliselt ummuksisse jäänud, seal on näha suuri surnud ahvenaid. Samas kandis nägin jää peal üle 20 merikotka – olid koos nagu varesed. Triigi sadamas peesitas jää peal kümmekond hüljest.

Mina ennustan, et hiljemalt kahe nädala pärast on Nasval kala sees. Tavaliselt kehtib reegel, et kui jõed lahti lähevad, kulub nädal kuni kaks, et kala sinna sisse tuleks. Õige pisut kannatust veel!“

28. ja 29. märtsil peetakse Rootsis Piteås tänavused jääpüügi maailmameistrivõistlused. Eesti koondis siirdub meistrivõistluste paika varakult, lähipäevil, et veekogu ja püügioludega põhjalikult tutvuda. Treeningute käigus selgitatakse 11 püüdjakandidaadi seast välja kõige paremad, kes seejärel Rootsimaal Eesti eest võistlustulle astuvad.