Kevad veekogudel: ohud, mida ei tohi alahinnata

Kevad on veesõidukite omanike ja merendushuviliste jaoks kauaoodatud aeg. Esimesena läheb jää vooluvetelt ja merelt, aluseid hakatakse talvekorterist välja tooma ja samal ajal, kui sisemaa järvedel veel jää pealt kala püütakse, ilmuvad suurematele jõgedele juba esimesed mootorpaadid. Jääpüügi seisukohalt on kevad ja viimase jää periood üks riskantsemaid – rutakad otsused võivad kaasa tuua olukorra, kus väikesed eksimused muutuvad kiiresti eluohtlikeks.

Taavi SiilbekPäästeameti ennetuspartner

Et veeõnnetusse sattudes oleks kindel teadmine, mida ja millises järjekorras teha, võiks jäänaasklite kasutamist turvalises keskkonnas harjutada.

Et veeõnnetusse sattudes oleks kindel teadmine, mida ja millises järjekorras teha, võiks jäänaasklite kasutamist turvalises keskkonnas harjutada.
Foto: Hanno Kask

Viimane jää on kevade kõige petlikum kaaslane

Kevadise jää tugevus ei ole võrreldav talvise, musta ja monoliitse jääga. Päike, vihm ja sulavesi muudavad kevadel jää struktuuri sageli päevadega. Jää võib olla juba pulkas, kihiline ja rabedaks muutunud ja äärtest sulanud, ehkki näib visuaalselt veel tugev. See mulje on enamasti petlik. Kevadel ei ole ohutut jääd. Kõige ohtlikum on enesekindlus, mis põhineb visuaalsel muljel, mitte tegelikul olukorral.

Kui siiski otsustatakse viimasele jääle kalale minna, tuleb igal juhul kasutada ujuvkombekat ja jäänaaskleid ning paha ei tee, kui kõige peale tõmmatakse veel ka päästevest. Jäänaasklid peavad olema kaelas, mitte kotis, põues või taskus. Läbi jää vajudes on jäänaasklid sageli ainus tõhus vahend, millega end jääaugust jääle tagasi tõmmata.

Et veeõnnetusse sattudes oleks kindel teadmine, mida ja millises järjekorras teha, võiks jäänaasklite kasutamist turvalises keskkonnas harjutada ning valida niisugune mudel, millel on libisemiskindlad käepidemed. Veendu, et nöör ei oleks naasklite kasutamisel takistuseks.

Veeõnnetusse võib sattuda ka täiesti turvalisel jääl, kui vette kukkumiseks absoluutselt valmis ei olda. Kevade poole tekivad temperatuuri muutustega jäässe praod ning ohtliku olukorra tekkimiseks piisab vaid sellest, et selline õhukese jääkirmega kaetud pragu öösel sadanud või tuisanud lume alla mattub. Astud pahaaimamatult prakku ja oledki vees.

Veeõnnetusse võib sattuda ka täiesti turvalisel jääl, kui vette kukkumiseks absoluutselt valmis ei olda. Kevade poole tekivad temperatuuri muutustega jäässe praod ning ohtliku olukorra tekkimiseks piisab vaid sellest, et selline õhukese jääkirmega kaetud pragu öösel sadanud või tuisanud lume alla mattub. Astud pahaaimamatult prakku ja oledki vees.
Foto: Randel Kreitsberg

Jäine vesi ei anna teist võimalust!

Kevadine veetemperatuur on sageli vaid mõni kraad üle nulli. Vettekukkumine tähendab kohest külmašokki, hingamisraskusi ja kiiret alajahtumist. Külm vesi ei anna teist võimalust, seega pole päästevest ja ujuvkombekas viimasel jääl ja paadihooaja alguses lihtsalt soovitus – see on ellujäämise eeldus!

Päästevesti tuleb kanda paadiga sõites, aerupaadiga või väikelaevaga liigeldes, kalastades veesõidukilt ning lühikestel ja tuttavatel veeretkedel, sh SUP-lauaga sõites. Päästevestist pole kasu, kui see on paadipõhjas või istme all – see peab olema seljas, kinnitatud ja õige suurusega. Liiga suur ja korrektselt kinnitamata vest võib libiseda üle pea. Kevadistes oludes võib päästevest anda veeõnnetusse sattunule mõned hädavajalikud lisaminutid, mis määravad elu ja surma.

Kala- ja paadimehe kevadised käsulauad

• Pea meeles, et kevadel ei ole ohutut jääd.

• Ujuvkombekas ja soovitavalt ka päästevest on viimasel jääl kohustuslikud.

• Jäänaasklid peavad olema kaelas, mitte kotis.

• Päästevest peab olema seljas, mitte lihtsalt kaasas.

• Külm vesi põhjustab alajahtumise minutitega.

• Kontrolli paadi ja varustuse seisukorda enne hooaja algust.

• Mine veele koos kaaslasega, hoia telefon veekindlas kotis ja laetuna.

• Paadiga veele minnes jälgi ilma ja planeeri vastavalt oma marsruut.

Kuidas valida ja kinnitada päästevesti

Päästevesti ei valita kandja vanuse, vaid tema kehakaalu järgi. Sobiva kehakaalu vahemiku leiab tootja märgistuselt. Päästevestidel on peal ka ujuvusklass (N), nt 100N päästevest sobib sisevetesse ja rahulikumatesse tingimustesse. See võib keerata teadvuseta inimese vees selili, kuid alati ei pruugi. 150N ujuvusklassiga päästevesti on soovitav kasutada ava- ja jahedamas vees. See keerab vajadusel teadvuseta inimese kindlalt selili.

Päästevest peab olema selga pandud korrektselt. Kõik rihmad ja pandlad peavad olema kinni. Rihmad tuleb pingutada alt üles (alustades alumistest rihmadest ja lõpetades õlgade juures). Vest peab olema seljas tihedalt, kuid mitte nii, et hakkab hingamist takistama. Kindlasti tuleb kinnitada ka jalgevaherihm (kui selline on olemas) – see väldib vette kukkumisel vesti üle pea libisemist.

Paadiga kevadisele veele – hooaja alguse kontrollnimekiri

Talve jooksul seisnud varustus vajab enne esimest sõitu põhjalikku ülevaatust. Kevadised tuuled ja jääminek võivad tuua veekogudesse ohtlikke esemeid, mis ohustavad nii väikelaevu kui aerupaate. Varakevadel triivib vees ka jääpanku.

Enne veele minekut kontrolli mootori töökorda ja kütuse kvaliteeti, pääste- ja ohutusvarustust, laevatee seisukorda, samuti jälgi ilmaolusid ja tuuleprognoosi. Kevadised tuuled on petlikud – need võivad muutuda minutitega. Väikelaevad on tuulele tundlikud, seega peab iga sõit olema planeeritud, mitte juhuslik.

Kevade saabudes tekib iga paadimehe hinge kibelus, mis muudkui kasvab. Esimest korda paati vette lastes saabub alati võrreldamatu vabaduse ja joovastuse tunne. Siiapüüdjad teevad oma esimesed püügid sageli kohe jäämineku järgsel päeval, kui Tallinna sadamatest veel jääpankasid välja triivib.

Kevade saabudes tekib iga paadimehe hinge kibelus, mis muudkui kasvab. Esimest korda paati vette lastes saabub alati võrreldamatu vabaduse ja joovastuse tunne. Siiapüüdjad teevad oma esimesed püügid sageli kohe jäämineku järgsel päeval, kui Tallinna sadamatest veel jääpankasid välja triivib.
Foto: Raimo Kummer

Kalastamine veesõidukilt on mõnus hobi, aga nõuab tähelepanu. Kalastajad on sageli esimesed, kes kevadel veele lähevad, kuid ka esimesed, kes ohtlikesse olukordadesse satuvad. Paadi tasakaal, ootamatu laine, varustuse vale paigutus või kokkupõrge veealuse takistusega (triivpuit, jääpank jmt) võivad põhjustada vette kukkumise hetkega.

Et kalakohta sõit, püük ja püügilt naasmine oleks ohutu, kanna alati päästevesti. Võimalusel väldi ebastabiilses paadis püsti seismist ning paiguta varustus paadis nii, et see ootamatult liikuma ei hakkaks. Ära mine veele üksi ning teavita lähedasi oma marsruudist ja tagasituleku ajast.

Kokkuvõte

Kevad kalavetel on äge ja inspireeriv aeg, kuid nõuab teadlikkust ja ettevaatust. Nõrk jää, külm vesi ja kiirustamine võivad viia ohtlike olukordadeni, mida on lihtne vältida. Päästevest, ujuvkombekas, jäänaasklid, ettevaatlikkus ja läbimõeldud tegutsemine on kõige tõhusamad viisid tagamaks, et viimasele jääle või juba lahtisele veele minek oleks turvaline ja nauditav.

Turvaline kalapüük algab teadlikest valikutest. Üks väike otsus võib päästa elu. Üheskoos saame muuta kevadise kalapüügi ja veeliikluse turvalisemaks!

Mida teha, kui kukud kevadiselt külma vette?

Külma vette sattumine, olgu selleks siis läbi viimase jää vajumine või ka üle paadiparda kukkumine, on üks ohtlikumaid olukordi. Tegutsemine peab olema kiire ja läbimõeldud. Järgi järgmisi samme.

1. Säilita rahu ja püüa kontrollida hingamist. Külmašokk võib põhjustada kiiret ja kontrollimatut hingamist. Keskendu aeglasele ja sügavale sisse-välja hingamisele. Kõige kriitilisemad on esimesed 60 sekundit. Kui hingamine on kontrolli all, on ellujäämisvõimalus kordades suurem.

2. Hoia pea vee kohal ja püüa püsida horisontaalasendis. See vähendab energiakulu ja aitab vältida vee sattumist hingamisteedesse.

3. Kasuta päästevesti ja jäänaaskleid. Päästevest hoiab su keha pinnal; viimasel jääl kanna kindlasti ka ujuvkombekat. Kui vajud läbi jää, kasuta jäänaaskleid, et end jääle tagasi tõmmata. Liigu õnnetuskohast eemale roomates, mitte püsti tõustes.Ära ürita märgades riietes joosta või seista – märg riietus on raske ja ebastabiilne.

4. Liigu tagasi mööda sama teed, kust tulid. See on ainus suund, mille kohta on teada, et jää sind kandis.

5. Kui kukkusid vette paadist ja kallas on kaugel, püsi paadi lähedal. Paati on lihtsam märgata kui inimest. Ka kummuli läinud paat on päästjatele nähtav orientiir.

6. Kui kaldani on lühike maa, uju rahulikult selili. Selili ujumine säästab energiat ja hoiab hingamisteed veest eemal.

7. Kui kaldani on pikk maa, jää pinnale ja oota abi. Külmas vees ei ole mõistlik pikalt ujuda. Päästevest hoiab veeõnnetusse sattunu pinnal.

8. Pääsedes otsi kohe sooja ja kuivata end. Vaheta riided, joo sooja jooki ja kutsu vajadusel abi. Pea meeles, et jahtumine jätkub ka pärast veest väljumist!