Inglise kirjanik Charles Dickens, kes mitte ainult oma raamatutes, vaid ka elus palju huumorit ilmutas, sai ühes väikeses alevis tuttavaks vana forellipüüdjaga, kellest jutustati, et ta palju luisata armastavat ja toredaid luiskelugusid oskab jutustada. Kord otsustas Dickens vanameest pisut tögada.
„Siin jões leidub toredaid forelle, eks ole tõsi?“
„Jah!“
„Mõni aasta tagasi õngitsesin ma siin, aga forellid närisid mu õngenööri katki.“
„Seda juhtub.“
„Võtsin siis käsivarrejämeduse nööri, aga forellid närisid sellegi läbi.“
„Jah, seda forellid siin teevad.“
„Viimaks tõmbasin ma ühe forelli ankruköiega välja.“
„Seda teeme siin tihti.“
„Aga forell oli nii raske, et pidime tooma tema kojuviimiseks vankri, mille ette neli hobust rakendati.“
„Nii veetakse siin forelle tihti.“
Hetkel kuum
Vanamehe nägu jäi tõsiseks ja ta silmitses luuletajat lahkesti. Nüüd sai Dickens pahaseks.
„Ja kuna forell ennast tappa ei lasknud, siis saatsin ma ta ühes lehmadega karjamaale.“
„Seda tehakse siin mõnikord.“
„Ja kõige kummalisem oli see, et forellile mõne nädala pärast sarved pähe kasvasid.“
Nüüd võttis vana kalur piibu suust ja naeratas umbusklikult:
„Usun, härra, et nüüd te luiskate veidi. Mina pole oma elus veel kunagi näinud, et forellile sarved pähe kasvavad.“
*
Kalurite päeva puhul korraldati jutupaunikute võistlus. Esikoha sai autor, kes pajatas järgmise loo.
„Kalad olid nõnda suured, et kui tõmbasin ühe välja, siis vesi järves langes vaksa jagu. Õhtuks oli püütud nii palju kalu, et paat jäi kuivale. Ma ei saanud muidu tagasi, kui pidin osa kalu tagasi järve viskama. Nii sain paadi liikuma...“
*
Kolm kalameest püüavad jõe ääres kala. Järsku näevad, et teisele kaldale tulevad ilusad tüdrukud, võtavad end alasti ja sätivad ujuma minema.
Kahekümneaastane kalamees võtab kähku riidest lahti ja hüppab vette, et üle jõe ujuda.
Neljakümneaastane kalamees arutleb: „Kui tahavad, küll ujuvad ise siia...“
Kuuekümneaastane kalamees otsib välja binokli. „Mis mõte on rabelema hakata? Niigi on kõik hästi näha...“
*
Mihkel istub jõe kaldal ja õngitseb, kuid ei saa kätte ühtegi kala. Tema kõrval on teine kalamees, kes tõmbab välja ühe ahvena teise järel.
„Kuidas see teil õnnestub?“ küsib Mihkel lõpuks.
„Mu vanaisa, kes oli kõva kalamees, õpetas mulle mõned nipid. Näiteks enne jõe äärde tulekut annan ma naisele laksu vastu tagumikku.“
Mihkel jookseb kohe koju. Majauks on lahti ja naine peseb põrandat, tagumik upakil. Mihkel astub ligi ja annab kõva laksu.
„Ah, härra postiljon!“ kiljatab naine. „Tulite täna varem kui tavaliselt...“
*
Kirglik kalamees kurdab sõbrale.
„Ma kohe ei tea, mida teha – juba kolmas kord leidsin kalalt tulles naise voodi alt võõra mehe!“
„Ilmselt ei lähe sa nüüd enam kalale?“
„See veel puudub! Ei, ma parem saen voodi jalad ära...“
Enimloetud
3
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Kalakohad
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Seadus
Keskkond
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele