Kaks meest on talvel kalal. Puurisid augud, rüüpasid külmarohtu, püüavad.
Äkki näevad, et tohutu jääkaru tormab nende poole, silmis näljane pilk ja ila lõugade vahelt välja pritsimas.
Üks meestest kisub oma rasked saapad jalast, võtab seljakotist Reebokid ja hakkab neid jalga tõmbama.
„Asjata vaev,“ arvab teine. „Ega sa jääkarust ikka kiiremini ei jookse, see loom arendab kuni 40 kilomeetrist tunnikiirust.“
„Temast ma muidugi kiirem olla ei suuda. Kuid ma pean olema kiirem sinust!“
*
Vestlevad kaks kalameest.
„Kas su naine enam ei kipu talvel koos sinuga kalale?“
„Enam mitte.“
„Mis siis juhtus?“
„Ma ütlesin talle, et naised võetakse talvel ainult selleks kalale kaasa, et nad oma suus meeste sääsetõuke soojendaksid!“
Hetkel kuum
*
Patsient kurtis, et närvid on täiesti läbi. Arst uuris asja põhjalikult, esitas küsimusi ja ütles siis: „Asi on selge. Te peate kohe lõpetama sellise kurnava tegevuse nagu õngitsemine ja võtma käsile midagi rahulikumat. Soovitan teil puhkus katkestada ja minna tööle!“
*
Maila R. Mehikoormast teatas, et mees tegeleb sportliku kalapüügiga. Maila küsis, et mis on sportlik kalapüük. Vastame.
Sportlik kalapüük on päris harilik viinavõtmine, kuid jalas peavad olema kummikud.
*
„Kas sa kujutad endale ette, et eelmisel nädalal ma püüdsin neli haugi ja igaüks neist kaalus üle viie kilo...“
„Aga sina võta teatavaks, et ma sikutasin eile jõest välja terve mootorratta, millel isegi mootor töötas...“
„Valetad!“
„Ei valeta! Aga kui sa võtad maha kolm haugi ja kümme kilo, siis ma lülitan mootori välja...“
*
Miks lätlased lähevad Peipsile ka siis, kui eestlased seda enam teha ei julge?
Lätlased arvavad, et kuue varbaga on keha kandevõime jääl parem.
*
„Proua, ma pean teile ütlema, et teie mees on lausa suurepäraselt kõhnunud. Kuidas see tal õnnestus?“
„Ta käib iga päev kalal.“
„Kas siis sellest võib inimene kaalust alla võtta?“
„Aga muidugi! Ta nimelt sööb ainult seda, mida püüab.“
*
Mees asutab hommikhämus kalale minema. Sööb paar suutäit, viskab seljakoti selga ning kiirustab minekule.
„Sa unustasid ridvad maha!“ hüüab naine talle järele.
„Kurat nendega. Ei hakka tagasi tulema, sest see võib kalaõnne ära viia!“
*
„Miks sa nüüd, pensionieas ja lesepõlves, oled loobunud kalal käimast?“ küsib üks vanamehepäss teiselt.
„Pole mõtet! Keegi enam ei keela ega hurjuta!“ vastab see.
*
Hiiumaal hakanud põline kalamees surema. Naine käinud suures uudishimus teda aina vaatamas ja usutlenud:
„Ei tea, kuidas see suremine peaks küll olema?“
„Ei mina tea, mul esimene kord,“ kostnud mees.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kuidas Francois Lucarini 1970ndate keskel pöörlevale landile hääle andis
Kalakohad
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele