Rootslaste värske raport ütleb, et püügikeeld Läänemere turska ei päästa

Noori kalu tuleb endiselt juurde, kuid liiga vähesed neist kasvavad suureks. See tähendab, et varu vanuseline ja suuruseline struktuur halveneb isegi olukorras, kus püügikoormus on varasemast palju väiksem.

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu ICES soovitab rakendada ettevaatusprintsiipi ja hoida Läänemere idaosa tursa kogusaagi nii 2027. kui ka 2028. aastal nullis. Soovitus puudutab kõiki saake, sealhulgas kaaspüüki. ICES-i prognoosi järgi jääks varu madalale tasemele isegi täieliku püügipausi korral, sest selle looduslik tootlikkus on väga väike.

Tursa paljunemiseks on vaja piisavalt soolast vett, et see vees hõljuks, kuid selles vees peab olema embrüote arenguks piisavalt hapnikku. Kui vesi on liiga mage, vajub mari sügavamale, kus on tavaliselt ka vähem hapnikku. Rootsi raporti järgi mõjub madala soolsuse ja hapnikuvaeguse kombinatsioon tursamarja ellujäämisele eriti rängalt.

Kliimamuutused võivad olukorda veel halvendada. Soojem vesi sisaldab vähem hapnikku, kiirendab organismide ainevahetust ja võib tugevdada veekihtide eraldumist. See vähendab hapniku jõudmist Läänemere sügavamatesse piirkondadesse veelgi.

Helsingi komisjoni (HELCOM, Baltic Marine Environment Protection Commission – Läänemere merekeskkonna kaitsega tegelev rahvusvaheline organisatsioon) hinnangul on eutrofeerumine kogu Läänemeres endiselt suur probleem. Liigne lämmastik ja fosfor soodustavad vetikate kasvu; põhja vajunud orgaanilise aine lagunemine kulutab omakorda veest hapnikku. Kuigi toitainete sissevool on varasemaga võrreldes vähenenud, ületatakse lubatavat koormust endiselt muu hulgas Läänemere avaosas ja Soome lahes.

Läänemere tursa sihipärane kutseline ja harrastuspüük on praegu keelatud, kuid turska tabatakse endiselt teiste liikide püügil kaaspüügina. Rootslased rõhutavad, et kuigi tursa kaaspüügi kvoodid on väikesed, ei taga see iseenesest kalade ellujäämist. Vaja on selektiivsemaid püügivahendeid, tursa kaaspüügi täpsemat hindamist ja paremat kontrolli selle üle, mis püügivahenditesse tegelikult satub.

Raport soovitab parandada lesta- ja teiste põhjapüügitraalide selektiivsust ning uurida senisest täpsemalt tursa kaaspüüki avamere räime- ja kilupüügis. Lisaks teeb amet ettepaneku vähendada kilu ja räime püügikoormust piirkondades, kus nende levila kattub tursa põhialadega. Meetmel võiks olla kahekordne mõju: väheneks tursa juhuslik kaaspüük ja suureneks tursale kättesaadava toidu hulk.

Alates 2028. aastast peavad vähemalt 18 meetri pikkused ja kõrge rikkumisriskiga EL-i kalalaevad kasutama elektroonilist kaugseiret. Kaamerad ja sensorid peaksid aitama kontrollida saagi tagasiheitmist ning parandama andmeid tegeliku tursasuremuse kohta.

Rootsi amet peab Läänemere puhul kõige olulisemaks toitainete sissevoolu ja hapnikupuuduse vähendamist. See tähendab, et tursa taastamine ei sõltu ainult merel tehtavatest otsustest. Meetmeid on vaja kogu valgalal: põllumajanduses, reoveekäitluses, tööstuses ning jõgede kaudu merre jõudva lämmastiku ja fosfori piiramisel. Raport nimetab seda „allikast mereni ulatuvaks lähenemiseks“.

Samal ajal tuleb säilitada ranged püügipiirangud, vähendada kaaspüüki, parandada kontrolli ja arendada varude hindamist nii, et see arvestaks lisaks kalade arvukusele ka hapnikuolusid, kliimat, elupaiku, toiduvõrgustikku ning suurte kalade osakaalu.