Viimastel aastatel ajal on muutunud popiks kõiksuguste rajakaamerate metsa ja jõgede äärde paigaldamine, et jälgida nii loomade kui inimeste tegevust. Osad kaamerate paigaldajad on avalikult välja öelnud, et tahavad näha, kes jõe ääres liiguvad, teised, isehakanud „kalakaitsjad“ jällegi põhjendavad kaamerat röövpüüdjate avastamise vajaduse või sügisese kudealade valvega. Mina kalamehena, seenelisena ning niisama looduses liikujana samas ei soovi, et mind sel moel minu teadmata jälgitakse ning minu liikumisi salvestatakse. Seoses sellega on mul hulk küsimusi.
Seotud lood
Hilissügisel sai Kalastaja vihase ja värvika lugejakirja (mida ma olin sunnitud teatava kahjutundega enne ametnikele vastamiseks saatmist viisakamaks toimetama), mis sisaldas mitmeid õigustatud ja päevakajalisi küsimusi loodusesse paigaldatavate varjatud kaamerate kohta.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaameti ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna ametnikud.
Vabatahtlik kalakaitse on jõudnud ka Järvamaale. 2021. aastal loodud rakukese tuumiku moodustavad kaks kirglikku forellikütti, Siim Uustalu ja Rauno Pukk, kellega Kalastaja märtsi alguses Paides juttu ajas. Laua n-ö teises otsas ütles oma sõna sekka ka Keskkonnaameti Järvamaa büroo inspektor Martin Tomingas.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele