ABU juhtivaid leiutajaid oli eestlane!

Kunstkärbse kohta on kirjutatud sadu raamatuid ja tuhandeid artikleid. Ometi õpetavad kõige rohkem need päevad, mil kala ei võta, ning need üksikud hetked, mil kõik äkitselt paika loksub. Siis võib tundide kaupa mõtiskleda, kas forelli veenis punane kere, vees hõljuv jänesekarv või hoopis putuka liikumine. Aastakümnetega kogunevad kogemused, mis ei pruugi alati kattuda õpikute tõdedega. Niisugustest tähelepanekutest see lugu räägibki.

Kui Östersundi elanik ja kunagine D.A.M.-i maaletooja Alf Erenius üritas 1950ndate aastate keskpaiku luua lanti, mis lendaks paremini ja kaugemale kui tollased teised pöörlevad, ei osanud ta ilmselt ette näha, et sellest saab üks paremaid ahvenalante sügavas vees püügiks.

Veel eelmise sajandi algul talipüügivarustus Rootsi kalastusfirmade kataloogides praktiliselt puudus ja igaüks, kes talipüügi vastu huvi tundis, tegi endale püügivahendid ise. Abu ja Arjoni sortimenti jõudis talvine kalastusvarustus alles 1950ndate aastate lõpul ning toonaste sikude hulgast leiab nii mõnegi niisuguse mudeli, mis tänasel päeval kalamehe silmad särama paneb ning äratundmisrõõmu pakub.

Alljärgnev lugu räägib ühe toimeka ja õnneliku Rootsi väikeettevõtte keerdkäikudest maailmamajanduses. Valitud peatükke Rootsi kalastustarvete firma Abu kunagise presidendi Lennart Borgströmi mälestusteraamatust „Abu and Garcia – what happened?“ refereerib Kalle Kroon. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 67.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.