Pilguheit Rootsi sikutitele, mis muutsid talikalastuse aluseid
Veel eelmise sajandi algul talipüügivarustus Rootsi kalastusfirmade kataloogides praktiliselt puudus ja igaüks, kes talipüügi vastu huvi tundis, tegi endale püügivahendid ise. Abu ja Arjoni sortimenti jõudis talvine kalastusvarustus alles 1950ndate aastate lõpul ning toonaste sikude hulgast leiab nii mõnegi niisuguse mudeli, mis tänasel päeval kalamehe silmad särama paneb ning äratundmisrõõmu pakub.
Sikuti on kiviaegne püügiriist
Seotud lood
Selles loos tuleb juttu traditsioonilisest Peipsi sikupüügist, mida tegid meie vanaisad ja vanavanaisad. Kes nimetab seda keriharkidega püügiks, kes kikupüügiks (kikk – õngeritv). Asja põhiolemus on selles, et püük toimub samaaegselt kahe identse ridvaga.
Kuidas lõid Peipsi-äärsed kalamehed oma sikud läikima siis, kui moodsaid poleerimispastasid ja kemikaale veel ei olnud? Kas kunagistest töövõtetest ja abivahenditest kõlbab midagi üle võtta ka tänapäeval?
Valitud peatükke Abu kunagise presidendi Lennart Borgströmi mälestusteraamatust
Alljärgnev lugu räägib ühe toimeka ja õnneliku Rootsi väikeettevõtte keerdkäikudest maailmamajanduses. Valitud peatükke Rootsi kalastustarvete firma Abu kunagise presidendi Lennart Borgströmi mälestusteraamatust „Abu and Garcia – what happened?“ refereerib Kalle Kroon. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 67.
Meerapalu kalur Jaan Puksoo olevat rekordpäeval püüdnud sikuga 540 kg ahvenat
Mida kujutab endast Peipsi traditsiooniline vanakooli sikuti ja kuidas see omale nime on saanud? Ajaloolane Kalle Kroon uuris Eesti Rahva Muuseumi kogusid ja sai teada nii mõndagi huvitavat.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Enimloetud
1
Kalastusklubide Liit: minister Terras peab viivitamatult tegutsema
2
Legendaarse punaseküti kolmveerand sajandit kalavetel
5
6
Meelitame passiivse kala lanti võtma
Viimased lood
Kalastusklubide Liit: minister Terras peab viivitamatult tegutsema
Kalakohad
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele