Alljärgnev lugu räägib ühe toimeka ja õnneliku Rootsi väikeettevõtte keerdkäikudest maailmamajanduses. Valitud peatükke Rootsi kalastustarvete firma Abu kunagise presidendi Lennart Borgströmi mälestusteraamatust „Abu and Garcia – what happened?“ refereerib Kalle Kroon. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 67.
Mis juhtus Abuga?

Seotud lood

Lood
  • 16.11.25, 15:00
South Bend Bait Company: pilguheit ühe sõjaeelse suurfirma tootevalikusse aastal 1939
Läänepoolkera üks kandvamatest jõududest kalameeste ja kalasportlaste varustamisel oli USA-s Shakespeare’i, Pfluegeri ja Heddoni kõrval Indiana osariigis asuv firma South Bend. Kuigi ettevõtte nimi on ühe või teise tootega läbi vilksatanud ka varem, on kasulik heita põhjalikum pilk konkreetselt aega enne sõda, et näha ja taibata neid olusid, tootelahendusi ja suundumusi nii ritvade, rullide kui ka nööride vallas, mis tollal valitsesid ning mis võiks olla kasulikuks taustaks meie Eesti varasema kalaspordi arengu uurimisel ja lahtimõtestamisel – seda enam, et andmeid on meil seni olnud võtta äärmiselt napilt.
Lood
  • 03.12.25, 06:45
Legendaarseid rulle: Karl Nurmse ja unikaalne haspelrulli järelandepidur
Eestlase Karl Nurmse juhtimisel täielikult Rootsis disainitud ja konstrueeritud ning 1955. aastal tootmisse jõudnud haspelrull Abu 444 muutus kiiresti väga populaarseks ning seda hakati kutsuma rahvahaspliks, selle disainer Karl Nurmset aga Haspli-Kalleks.
Lood
  • 12.11.25, 06:45
Legendaarseid rulle: Karl Nurmse sünkroonseade Abumaticu kapselrullidele
Rootsi firmas Abu toodetud Abumaticu kapselrullid kuulusid möödunud sajandi viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel maailma rullitoodangu absoluutsesse tippu. Nime Abumatic mõtles välja Abu presidendi poeg Lennart Borgström, saades innustust USA-s autodel nähtud Hydramaticu automaatkäigukastist. Rulli töötas välja aga firmasse konstruktorina tööle võetud väliseestlane Karl Nurmse.
Lood
  • 05.11.25, 15:15
Legendaarseid spinningurulle: Abu 505, esimene loogata haspelrull
Abu insener Åke Murvall kontrueeris maailma esimese ilma loogata ja ridval alaseisus asuva haspelrulli, mis töötas kapselrulli põhimõtet rakendades. Sellega heitmine oli kiirem ning kitsastes oludes ka lihtsam kui tavapärast loogaga haspelrulli kasutades.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele