Aita valida 2027. aasta kala!

2027. aasta kala nominendid on meritint, latikas, vimb ja jõeforell. Selleks, et saaksid oma valiku hästi läbi mõelda, loe läbi allolev, kõigi nelja nominendi kohta käiv lühike iseloomustus. Kui tahad kohe hääletama minna, vajuta siia.

Liivi lahe kalanduskogu on esitanud 2027. aasta kala kandidaadiks meritindi (lad Osmerus eperlanus eperlanus) ning põhjendavad oma valikut järgmiselt.

Meritint on meie rannakalurile tuttav ja väärtuslik püügikala, kelle kevadine ränne on aastakümneid tähistanud uue kalahooaja algust. Tema lugu ühendab looduse, rannakultuuri ja põlvkondade kaupa edasi antud kalurite teadmised. 2025. aastal käivitati Pärnus Meritindi festival, mis tõi selle väikese, kuid olulise kala veelgi enam inimeste teadvusse ning väärtustas Pärnumaa rannakultuuri ja kalurite traditsioone.

Meritindi jaoks on oluline ka Sindi paisu avamine, mis on muutnud tema kudemisrännet ja taastanud võimaluse liikuda ülesvoolu sobivatele kudemisaladele. See on hea näide sellest, kuidas inimese loodud tõkke eemaldamine võib parandada kalade looduslikke rändevõimalusi.

Samas seisab meritint silmitsi looduslike surveteguritega. Pärnumaa rannakalurid on täheldanud kormoranide suurt arvukust ja nende mõju kalavarudele ning Sindi paisu avamisega oleme katnud kormoranidele pidulaua Pärnu jõel just siis, kui meritint tuleb kudema. Meritindi aasta kalaks nimetamine annaks võimaluse rääkida laiemalt sellest, kuidas hoida tasakaalu kalade, kalatoiduliste lindude, kalanduse ja kogu rannikumere ökosüsteemi vahel. Samuti aitaks see juhtida tähelepanu Pärnumaa rannakalandusele, kalade rändeteede taastamisele, rannikumere elurikkusele ning vajadusele hoida tasakaalus kogu rannikumere ökosüsteemi. Meritint on väike kala, aga suur osa meie rannarahva loost – ta ühendab mere ja jõe, looduse ja inimese ning traditsioonid ja tänapäeva.

Oma hääle 2027. aasta kala valimisel saad anda siin.

MTÜ Eesti kalastusklubide liit on esitanud 2027. aasta kala kandidaadiks taas vimma (lad Vimba vimba), kellest Sindi paisu likvideerimise järel on saanud harrastuskalastajate üks põhilisi kevadisi püügiobjekte.

Vimb on viimastel aastatel kujunenud särje kõrval paljude kalameeste jaoks uueks kevadekuulutajaks. Nimelt tuleb vimb poolsiirdekalana kevadeti rannikumerest jõgedesse kudema, võttes seejuures ette isegi mitmesaja kilomeetri pikkuseid rännakuid ning olles sellega meie kalade seas üks võimekamaid rändureid. Harrastuskalastajate vaates on vimb viimase viie aasta jooksul püügiobjektina suurima tõusu teinud kalaliik ja pole ka ime – tema õngitsemine on põnev ning tabatavad kalad nt särjega võrreldes vägagi korralikus mõõdus. Selles, et suur osa õngemeestest kevadel särje asemel nüüd hoopis vimba püüdma läheb, on „süüdi“ peamiselt Sindi paisu likvideerimine, millest suurimat kasu ongi lõiganud just vimb – täna püütakse kottsuud kevadel Pärnu linnast kuni Kesk-Eestis asuva Jändja paisuni, üksikuid isendeid aga saadakse ka päris Paide linna alt.

Kevadine vimb on rasvane ning imehea puhta maitsega kala, aga tema tarbimist vähendab pindluude rohkus, mis muudab vimma söömise tülikaks. Toidulauale jõuavad põhiliselt 500–600-grammised vimmad, kelle lihast valminud äkine ja kotletid on paljude lemmikud. Levinud on ka vimma kuivatamine.

Kalastusklubide liidu hinnangul sobib vimb aasta kalaks seetõttu, et kätkeb endas eilse päeva edulugu, tänase päeva tänu ja homseid väljakutseid. Vimma käekäigu paranemisse on juba palju investeeritud, aga mitmed väljakutsed – eelkõige jõkke tulnud vimbade arvukust vähendavad kormoranid – vajavad tähelepanu ja pingutust.

Oma hääle 2027. aasta kala valimisel saad anda siin.

TÜ Eesti mereinstituudi kalanduse teabekeskus ning Lõuna-Eesti kalastajate klubi on teineteisest sõltumatult esitanud 2027. aasta kala kandidaadiks latika (lad Abramis brama).

Kalanduse teabekeskus põhjendab oma valikut nii.

Latika näol on tegemist liigiga, kes on tähtis püügiobjekt nii kutselistele kaluritele kui harrastuskalastajatele. Eriti tähtis koht on latikal meie suurte järvede ning Emajõe saakides. Suur rasvane suitsulatikas ja Peipsi järv on paljude inimeste jaoks lausa sünonüümid.

Kahjuks on latikas kui maitsev ja väärtuslik kalatoore oma kuulsust minetamas. Sellest annab märku näiteks Peipsi kalurite leige huvi latikate püüdmise vastu – juba mitmendat aastat jääb lubatud kvoot suuresti välja püüdmata. Latikas väärib paremat kuulsust ning aasta kala tiitel võiks sellele kaasa aidata.

Lõuna-Eesti kalastajate klubi ütleb aasta kala kandidaadi kaaskirjas järgmist.

Latikas on karpkalalaste sugukonda kuuluv kala, kes elab meil enamasti suuremates järvedes, suuremates aeglase vooluga jõgedes või jõeosades ning vähemal määral rannikumeres. Latikas koeb madalaveelistes järvedes või nende osades ja vanajõgedes, ning teadusuuringud on näidanud nende tugevat kudemispaigatruudust. Mõni kala võib 15 aastat järjest igal kevadel täpselt samasse kohta kudema tulla.

Latikas on üks olulisemaid kutselise kalapüügi objekte meie siseveekogudes, eeskätt Peipsi järves ja Võrtsjärves, ning väga atraktiivne ka harrastuspüüdjatele, eelkõige Emajões, aga ka teistes Emajõe vesikonna jõgedes, Pärnu jõe alamjooksul ning paljudes (peamiselt Eesti lõunaosa) järvedes. Põhjuseks on mõistagi see, et latikas on väga hea söögikala – tema liha on rasvarikas, kõrge toiteväärtusega ja maitsev. Eriti hinnatud on suitsulatikas.

Eesti rekordlatikas püüti 1966. aastal Peipsi järvest, see kala kaalus 5,5 kg, oli 58 cm pikk ning tema vanuseks hinnati 18 aastat. Harrastuspüüdjate saagiks langevad tavaliselt 1–2-kilosed latikad. Kalastiku seire ja uuringute tulemused näitavad, et latika käsi (uim) käib praegu vähemalt Peipsi järve–Emajõe–Võrtsjärve süsteemis üsna hästi.

Vanemast ajast on teada, et kui algas latika kudeaeg, jätsid järveäärsed kogukonnad kõik muud tegevused pooleli ja tegelesid kalapüügiga. Seda olukorda kirjeldab hästi August Gailit romaanis „Ekke Moor“, kus vanausuliste kogukonna matriarh unustati surivoodile, kuna sel tähtsal hetkel juhtus midagi veel olulisemat – latikas tuli randa. Ka tänapäeval võtavad paljud kalamehed puhkuse just kevadsuvel, et saada osa põnevast kudemisaladele minevate ja sealt naasvate latikate püügist. Sel ajal on Emajõe kaldad täis õngitsejaid ning kodudes tossavad suitsuahjud.

Oma hääle 2027. aasta kala valimisel saad anda siin.

Vabatahtlikud kalakaitsjad on esitanud 2027. aasta kala kandidaadiks jõeforelli (lad Salmo trutta trutta morpha fario) ning põhjendavad oma valikut järgnevalt.

Jõeforell on meie vete üks kaunimaid ja hinnatumaid kalu, kelle püük pakub harrastuskalastajale põnevust, sportlikku pingutust ja väljakutset. Jõeforellipüük on väga mitmekesine ja nüansirikas ning selle edukus sõltub nii veekogu tundmisest, püüdja oskustest kui ka kalajumala tujust. Kuid ka siis ei taba või isegi ei näe meist paljud oma elu jooksul ainsatki jõeforelli.

Looduses on jõeforell puhta ja elurikka jõe sümbol ning tema olemasolu jões annab märku heast veekeskkonnast. Paraku on jõeforellide arvukus ja saagid eri tegurite mõjul viimasel kümnendil olnud langustrendis. Selle olulisimate põhjustena võib välja tuua jõgedel olevad paisud (sh koprapaisud) ja rändetõkked, mis takistavad kalade pääsu kudealadele, ning maaparanduse ja kraavitamise, mis rikuvad jõe veekvaliteedi ning ummistavad jõkke kanduvate setetega koelmualad. Viimane probleem on intensiivse metsaraie tõttu eriti aktuaalne viimasel paaril kümnendil. Lisaks mõjutavad jõeforellide käekäiku ka looduslikud tingimused, eeskätt kuumad ja veevaesed suved. Forellihuviliste poolt on jõeforelli jaoks rajatud arvukalt kunstkoelmuid ja taastatud elupaiku ning nende töödega on plaanis ka jätkata. Vabatahtlikud kalakaitsjad on jõeforelli ja tema elupaiku kaitsnud juba aastaid ning teevad seda ka edaspidi.

Kulinaarselt on jõeforelli näol tegemist kõrgelt hinnatud kalaga, kelle muudab eriti ihaldusväärseks õrn ja hõrk liha. Õnneks või kahjuks ei saa jõeforelli osta poest ega turult, seega peab iga kalamees, kel tekib tahtmine kergsoolatud jõeforelli saia peale panna, oma täpilised kaunitarid spinningu või lendõngega ise kinni püüdma.

Jõeforelli valimine aasta kalaks aitaks laiemalt tutvustada üht meie veekogude kaunimat kala ning seeläbi juhtida paremini tähelepanu liigi arvukusega seotud probleemistikule.

Oma hääle 2027. aasta kala valimisel saad anda siin.

Nüüd oled sa jõudnud loo lõppu, kõigi 2027. aasta kala kandidaatide kohta kirjutatud info läbi lugenud ning võiksid anda oma hääle. Oma toetushäält saab anda novembri lõpuni ning seda saab teha siin: