Kunstkärbse hullutav võlu
Kunstkärbse kohta on kikrjutatud sadu raamatuid ja tuhandeid artikleid. Ometi õpetavad kõige rohkem need päevad, mil kala ei võta, ning need üksikud hetked, mil kõik äkitselt paika loksub. Siis võib tundide kaupa mõtiskleda, kas forelli veenis punane kere, vees hõljuv jänesekarv või hoopis putuka liikumine. Aastakümnetega kogunevad kogemused, mis ei pruugi alati kattuda õpikute tõdedega. Niisugustest tähelepanekutest see lugu räägibki.
„Kalapüügil ja ruletilaual on hull mõju – neist ei saa lahti, mingu või püksid!“ kirjutas kord Rudolf Sirge. Eks ta nii kipugi olema. Kuid sellel „valuta haigusel“ võib esineda ka palavikulaadne, malaariana korduv erivorm, ja see käib nii lendõnge kui selle tähtsaima koostisosa kunstputuka kohta. Ja see tõbi võib nakatada naisigi, meestest rääkimata. Ma ei hakka siinkohal kirjeldama kunstkärbse või lendõnge ajalugu. Seda olen ma teinud juba oma raamatus „Jõeforell. Püük ja majandamine“ ja seda teeb jooksvalt käesoleval ajal lendõngeentusiast Toomas Hango. Jagan siinkohal vaid paari kogemust, mis mul lendõnge ja eeskätte kunstputukatega läbi aastakümnete olnud on ja mis tavakäsitlustest mõnevõrra erinevad.
Seotud lood
Kui hakata mõtlema, mis püügitehnikat ja millised putukaid meil aasta ringi enim kasutatakse, on nendeks paljude jaoks ilmselt nümfid ja nümfitamine. Põhjus on lihtne – nümfidega on püütavad pea kõik lendõngekalad läbi enamuse püügihooaja ning seda saab praktiseerida peaaegu kõigil veekogudel. Nii ongi paslik hooaja alguses vaadelda nümfidega püüki ning selle ilmselt kuulsaimat vormi, Czech nymphing’ut ehk Tšehhi nümfitamist, mis sisaldab endas nii putukat kui püügitehnikat.
Seekord teeme juttu kahest lendõngemaailma absoluutsest klassikust. Nendeks on uppuv Hare’s Ear ehk maakeeli jänesekõrvanümf ning pinnaputukas Klinkhamer Special. Kuna nad mõlemad on ajalooliselt väga erineva arengulooga ja esitavad ka sidumisel erinevaid nõudeid, peaasjalikult täpsuse osas, on huvitav jälgida, kuidas kumbki neist klassiku staatusesse on jõudnud.
Nümfidele kuulub väga suur ja põnev osa lendõngeputukate maailmast. Frank Sawyeri Pheasant Tail Nymphi (PTN) ehk faasanisaba nümfi väliskuju tunnustatakse kui üldist nümfistruktuuri, mis imiteerib põhimõtteliselt mistahes tumedat nümfi. Lisades siia juurde veel Sawyeri nümfitamise stiili, saab läbi PTN-i vaadelda nümfe ja nendega püüdmist ka laiemalt.
Red Tag on lihtne ja universaalne putukas, mis töötab forelli, meriforelli, harjuse, säina, turva jt kalade püügil. Sellega võib kevadel hooaega avada ja püüda läbi aasta kuni külmadeni välja. Red Tagi sidumine on lihtne, vaja on vaid kolme põhimaterjali – sabaks punast villa, kereks paari fiibrit paabulinnu sabasulest ning suliseks pruuni kuke kaelasulge.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
5
Viimased lood
Mõningaid kogemusi tehisputukate kasutamise kohta Kesk-Eesti forellijõgedel
Kalakohad
Mõningaid kogemusi tehisputukate kasutamise kohta Kesk-Eesti forellijõgedel
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele