Millest kirjutas Kalastaja 30 aastat tagasi?

Just sellist pealkirja kandis Kalastaja avanumbris Endrik Tõnsbergi sulest ilmunud artikkel, kus meriforelli püüdma läinud mehed punase asemel hoopis ühe kahvamisega kaks haugi said. Anname sõna tollasele ajakirjatekstile: „Kalastasime tänavu maikuus merel Tallinna läheduses. Meid huvitasid meriforell ja lõhe ning neid otsides kriipisime lantidega vett, kuni jõudsime pisikesse lahesoppi, mis tundus suurte kalade pesitsuspaigaks nagu loodud olevat. Oligi. Kuid lanti ei haaranud forell ega lõhe, vaid hoopis haug. Kala väsitamine kestis ligi veerand tundi. Lõpuks oli haug paadi juures ja kahv tema tõstmiseks valmis. Suur oli aga meie üllatus, kui koos lanti haaranud kalaga lausa trügis kahva ka teine, esimesest küll väiksem, kuid ikkagi täitsa kopsakas haug. Põhjus polnud keeruline. Suurem, 8,5 kg. kaaluv haug oli emaskala, 3,5 kg. kaaluv isane haug ei raatsinud oma emandast aga raasugi maha jääda. Niimoodi saime ühe landi ja ühe heitega kaks kala kogukaaluga 12 kilogrammi. Landiks oli, muide, ereroheline Nilsmaster.“

Artiklis „Päramootor, rrrrrrr!“ kirjutatakse aga, et nõukogude päritolu päramootori kaheksa hobujõudu võrduvad läänes toodetud paadimootorite nelja hobujõuga. „Vene mootorite võimsus on määratud kuidagi teisiti, ju on etaloniks olnud kolhoosikronu,“ võtab kirjutaja asja geniaalselt kokku.

Kalastaja kõige esimesse numbrisse pääses ka algselt väliseestlaste ajakirjas „Meie Tee“ ilmunud tekst, kus räägitakse haugi hambavahetusest. Väliseestlaste ajakirjas ilmunud artikkel „Kas haug vajab hambaravi“ teatas Kodu-Eesti kalameestele: „Paljud kalamehed arvavad, et haug vahetab hambaid suvel teatud kindlal ajal, mille kestel ta võtab ja haarab ainult vähemat saaki, sööb üldse vähem ja võtab hoopis halvasti lanti. Uurimised on näidanud, et kindlat aega siiski ei ole, et haugi hambad vahetuvad nii nagu see temale vajalik. Mis kulub, asendub uuega.“