2,89 kilogrammine hiigelahven ootab Briti rekordikinnitust

Peipsi on nii suur, et esimest korda selle ääretule veeväljale sattudes võib kalamees nõutult küsida: kuidas siit üldse kala üles leida? Kaldal tundub kõik veel loogiline, aga keset järve pole roostikku, jõekääru ega muud silmaga nähtavat vihjet, mis ahvenate kohalolu reedaks. Ometi on kogenud püüdjatel omad märgid, kohad ja nipid – kivivared, triiv, GPS ja kajakaparved. Järve saladused tuleb lihtsalt samm-sammult enda jaoks lahti harutada.

Norman Üpraus ja Tõnu Väät selgitavad, kuidas Pärnu jõel live-anduriga kala leida, lant koha liikumisteele saata ning nähtud reaktsiooni järgi püügivõtteid muuta.

Oktoobris-novembris ja vahel detsembriski naudib Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlane Laur Tammeorg, kui ilm vähegi lubab, täiel rinnal ahvenapüüki. Tööalaselt peamiselt Peipsi järvistu töönduskalade uurimisega tegelev ning peagi sealsete kohakalade teemal doktoritööd kirjutama hakkav mees on väljaspool tööposti kirglik, ja mis seal salata, osav ahvenakütt. Tammeorg räägib Kalastajale, kuidas täpselt tema hilissügisel triibusid jahib.

Ahvenamaa mees Elias Eriksson püüdis koduvetest 128 cm pikkuse ja 13,3 kg kaalunud haugi. Erikssoni andmetel ületab kala Ahvenamaa senise teadaoleva haugirekordi nelja sentimeetriga.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.