Jõesilm on üks meie vete omapärasemaid kiskjaid, kelle eluviisi ja toitumisega on seotud hulk legende ja ebatõdesid. Praegu, kui väljas on veebruar, ootavad sügisese suurveega jõgedesse tõusnud jõesilmud kudealade läheduses vee soojenemist 8–9 kraadini, et anda elu järgmisele silmupõlvkonnale ning seejärel ise loetud päevade jooksul kurnatusest surra.
Jõesilm (lad Lampetra fluviatilis L.), tuntud veel ka kui jõesutt, nõgenool, nägenool, tuulekala, silm, silmus, sutikala, üheksasilm; inglise keeles river lamprey; saksa keeles das Flussneunauge; rootsi keeles flodnejonöga; soome keeles nahkiainen; vene keeles retšnaja minoga; läti keeles upes nçìis, on lõugsete ülemklassi kuuluva sõõrsuude klassi silmuliste seltsi ainsa silmlaste sugukonna silmude perekonna üks esindajatest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Suurimaks positiivseks uudiseks on silmude käekäigu muljetavaldav paranemine Pärnu jõe süsteemis pärast Sindi paisu kui rändetõkke eemaldamist.
Kui üht tuntud vanarahvatarkust natuke ümber teha, võiks see kõlada umbes nii: kured läinud, kurjad ilmad; haned läinud, silmud laual. Järgnevalt vaatamegi, kuidas silmu marineerida.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ametnikud.
Oma ühekordse panuse järglaste saamisse annavad peatselt jõesilmud. Need erilised kalalaadsed loomad alustasid jõgedesse naasmist juba sügisel. Jõesilm on siirdekala, kes koeb enamuses Eesti rannikujõgedes.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.