Jõesilm on üks meie vete omapärasemaid kiskjaid, kelle eluviisi ja toitumisega on seotud hulk legende ja ebatõdesid. Praegu, kui väljas on veebruar, ootavad sügisese suurveega jõgedesse tõusnud jõesilmud kudealade läheduses vee soojenemist 8–9 kraadini, et anda elu järgmisele silmupõlvkonnale ning seejärel ise loetud päevade jooksul kurnatusest surra.
Jõesilmu ohvriks langevad vigased ja haiged kalad

Seotud lood

Lood
  • 17.04.24, 22:04
Jõesilmust ja tema seisundist Eestis
Suurimaks positiivseks uudiseks on silmude käekäigu muljetavaldav paranemine Pärnu jõe süsteemis pärast Sindi paisu kui rändetõkke eemaldamist.
Lood
  • 15.11.25, 14:45
Novembris on õige aeg silmude marineerimiseks
Kui üht tuntud vanarahvatarkust natuke ümber teha, võiks see kõlada umbes nii: kured läinud, kurjad ilmad; haned läinud, silmud laual. Järgnevalt vaatamegi, kuidas silmu marineerida.
Lood
  • 30.01.25, 16:52
Lugeja küsib: kas võimalus silmu püüda võiks laieneda ka harrastajatele?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ametnikud.
Lood
  • 11.03.25, 15:00
Märtsist juunini kestab jõesilmu kuderahu
Oma ühekordse panuse järglaste saamisse annavad peatselt jõesilmud. Need erilised kalalaadsed loomad alustasid jõgedesse naasmist juba sügisel. Jõesilm on siirdekala, kes koeb enamuses Eesti rannikujõgedes.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele