Jõesilmu ohvriks langevad vigased ja haiged kalad
Jõesilm on üks meie vete omapärasemaid kiskjaid, kelle eluviisi ja toitumisega on seotud hulk legende ja ebatõdesid. Praegu, kui väljas on veebruar, ootavad sügisese suurveega jõgedesse tõusnud jõesilmud kudealade läheduses vee soojenemist 8–9 kraadini, et anda elu järgmisele silmupõlvkonnale ning seejärel ise loetud päevade jooksul kurnatusest surra.
Seotud lood
Suurimaks positiivseks uudiseks on silmude käekäigu muljetavaldav paranemine Pärnu jõe süsteemis pärast Sindi paisu kui rändetõkke eemaldamist.
Kui üht tuntud vanarahvatarkust natuke ümber teha, võiks see kõlada umbes nii: kured läinud, kurjad ilmad; haned läinud, silmud laual. Järgnevalt vaatamegi, kuidas silmu marineerida.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ametnikud.
Oma ühekordse panuse järglaste saamisse annavad peatselt jõesilmud. Need erilised kalalaadsed loomad alustasid jõgedesse naasmist juba sügisel. Jõesilm on siirdekala, kes koeb enamuses Eesti rannikujõgedes.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele