Plii kasutamine kalapüügil keelatakse: selline on Euroopa Liidu plaan

Pliist raskused ja landid peaksid Euroopa Liidu plaani kohaselt kalastusvarustusest järk-järgult kaduma. Väiksematele ja suurematele raskustele nähakse ette erinevad üleminekuajad, kuid üleöö ei muutu midagi: praegu ei ole pliist püügivahendid Euroopa Liidus üldiselt keelatud.

Rain VäätKalastaja vastutav väljaandja

Loe AI kokkuvõtet

Euroopa Liit valmistab ette piirangut, millega kaoks plii kalastusvarustusest järk-järgult. ECHA algatatud plaani järgi oleks kuni 50grammistele pliiraskustele ja -lantidele üleminekuaeg kolm aastat, üle 50grammistele viis aastat alates lõpliku määruse jõustumisest. Praegu pliivahendid keelatud ei ole. Põhjuseks on plii mürgisus: see ohustab loodust, loomi ja inimesi. Asendusena nähakse muu hulgas volframit, terast ja tina.

Kalastustarvete turul tähendab kavandatav piirang tõenäoliselt suurt muutust. Pliivabade raskuste, jigipeade ja lantide valik kasvab ning nende tootmine muutub senisest tähtsamaks. Praegu ei ole aga Euroopa Liidus veel jõustunud üldist pliist kalastustarvete keeldu: vanad raskused ei muutu üleöö kasutuskõlbmatuks ning kavandatud üleminekuajad hakkavad kulgema alles pärast lõpliku õigusakti jõustumist.

Kalastustarvete turul tähendab kavandatav piirang tõenäoliselt suurt muutust. Pliivabade raskuste, jigipeade ja lantide valik kasvab ning nende tootmine muutub senisest tähtsamaks. Praegu ei ole aga Euroopa Liidus veel jõustunud üldist pliist kalastustarvete keeldu: vanad raskused ei muutu üleöö kasutuskõlbmatuks ning kavandatud üleminekuajad hakkavad kulgema alles pärast lõpliku õigusakti jõustumist.
Foto: Sakis Lazarides

Plii on kuulunud kalastusvarustuse hulka aastakümneid. Sellest valmistatakse jigipäid, ujuki raskustamise haavleid, põhjatinasid ja mitmesuguseid landidetaile. Euroopa Liit valmistab aga ette piirangut, mis puudutaks nii pliid sisaldavate kalastustarvete müüki kui ka kasutamist.

Piirangu algatas Euroopa Kemikaaliamet ECHA kemikaalimääruse REACH alusel. Praeguseks on menetlus jõudnud Euroopa Komisjoni määruse eelnõuni. Meetme eesmärk on vähendada mürgise plii sattumist loodusesse ning sellega kaasnevat ohtu loomadele ja inimesele.

Üleminekuks kolm või viis aastat

Meile, kalameestele ja usutavasti ka kalastusvarustuse müüjatele on kõige olulisemad kavandatavad üleminekuajad. Kuni 50 grammi kaaluvatele pliid sisaldavatele raskustele ja lantidele näeb eelnõu ette kolmeaastase üleminekuaja. Üle 50-grammiste raskuste ja lantide puhul oleks see viis aastat.

Rangemad nõuded on kavandatud pliitraadile ja niinimetatud drop-off-rakendustele, mille puhul raskus lastakse kala võtu või väsitamise ajal tahtlikult põhja kukkuda. Sellist võtet kasutatakse muu hulgas karbipüügil.

Üleminekuaega hakataks arvestama alles pärast lõpliku määruse jõustumist. Seega ei tähenda praegune menetlus, et meie varustuskastides olevad pliiraskused oleksid juba keelatud.

Millega pliid asendada?

Menetlus läbis 2026. aasta suvel ühe olulise etapi. Euroopa Parlamendis pandi 8. juulil hääletusele vastuväide, millega sooviti paluda Euroopa Komisjonil eelnõu tagasi võtta ja ümber töötada. Vastuväide ei saanud vajalikku toetust ning pliipiirangu menetlemine võib jätkuda. Seega liikus kavandatav muudatus jõustumisele sammu võrra lähemale. Lõplik regulatsioon ja selle rakendamise täpsed tähtajad sõltuvad siiski menetluse lõpuleviimisest.

Pliivabade raskuste ja lantide valik on viimastel aastatel jõudsalt suurenenud. Võimalike asendusmaterjalidena nimetab ECHA muu hulgas tina, terast, volframit, klaasi ning eri metallisulameid.

Kõigil neil on oma eelised ja puudused. Materjali tihedus määrab, kui suureks peab sama kaaluga raskus muutuma. Pliist väiksema tihedusega tina või terase kasutamisel tuleb arvestada suurema mõõduga, mis võib mõjutada nii heitekaugust, vajumise kiirust kui ka sööda esitlemist.

Volfram on hea, kuid kallis

Volfram, mida kalastustarvete müügil nimetatakse sageli ingliskeelse sõnaga tungsten, on juba praegu üks tuntumaid pliiasendajaid. Volframi tihedus on plii omast suurem, mistõttu saab sellest valmistada sama kaaluga, kuid väiksema raskuse või jigipea. Materjal on ka pliist märksa kõvem. Põhja puudutamisel annab volfram ridva kaudu selgema tagasiside, mis võib olla eelis näiteks jigipüügil. Lendõngepüügil kasutatakse volframkuule kiiresti uppuvate nümfide sidumiseks.

Volframi suurim puudus on selle hind. Tegemist on nõutud toorainega, mida vajavad peale kalastustarvete tootjate ka elektri-, masina- ning lennundus- ja kosmosetööstus. Suur nõudlus, piiratud kättesaadavus ja Hiina ning lääneriikide kaubanduspinged on selle hinda veelgi tõstnud. Eriti tuntavaks võib hinnavahe kujuneda raskete jigipeade ja põhjaraskuste puhul.

Teras, tina, vismut ja messing

Pliid saab asendada ka terase, tina, vismuti ja messingiga. Enamik neist materjalidest on pliist ja volframist väiksema tihedusega ning sama massiga raskus tuleb seetõttu suurem. See võib mõjutada rakenduse aerodünaamikat, heitekaugust ja sööda loomulikku liikumist. Ühtainsat ideaalset pliiasendajat seega ei ole. Volfram pakub väikest mõõtu ja head kontaktitunnetust, kuid on kallis. Tina on hõlpsamini töödeldav, kuid väiksema tihedusega. Teras on tugev ja võrdlemisi soodne, ent sellest valmistatud raskused on sama kaalu juures kogukamad.

Miks plii kasutamist piiratakse?

Plii on mürgine nii inimestele kui ka loomadele ning loodusesse sattununa ei lagune. Veelinnud võivad väikesi pliiraskusi ekslikult kivikeste või toiduna alla neelata. Kaotatud raskused ja landid jäävad aga veekogusse ning lisavad keskkonda raskmetalli. ECHA hinnangu järgi satub jahilaskmisvõistluste, küttimise ja kalapüügi kaudu Euroopa Liidu keskkonda ligikaudu 44 000 tonni pliid aastas. Kalapüügi arvele langeb sellest hinnanguliselt umbes 11 protsenti.