Meie vete võõrliike: valgeamuur
Kui kalameeste seas peaks valitama võõrliik, mille üle õngemehel ehk kõige parem meel oleks, võiks üheks esikoha pretendendiks olla valgeamuur (lad Ctenopharyngodon idella). Valgeamuur kasvab kiiresti (10 cm aastas) ja suureks, on õnge otsas äärmiselt kõva võitleja, on rasvase lihaga ega ohusta kohalikke kalaliike, kuna on puhtalt taimtoiduline.
Kahjuks vajab valgeamuur paljunemiseks äärmiselt sooje veetemperatuure ning kudemiseks pikki, suuri ja kiirevoolulisi jõgesid. Nimelt peab valgeamuuri viljastatud mari arenemiseks konstantselt ilma põhja settimata vees voolama ning normaalseks arenguks kulub marjateral u 50 km pikkune teekond. Venemaa suurte jõgedega meie kodumaised veekogud võistelda ei suuda, potentsiaalse kudejõena tuleks kõne alla ehk vaid Narva jõgi.
Seotud lood
Äsja avaldatud Tartu Ülikooli teadustöö analüüsis kalade tundlikkust 29 erinevale keskkonnamürgile ja pani pingeritta 269 maailma kalaliiki. Tuleb välja, et meie kodumaiste liikide seas on nii vastupidavaid superkalu kui ka reostuse suhtes tundlikke esindajaid.
2020. aastal esmakordselt meie vetes nähtud kala tunneb end meie juures hästi.
Räimed on teadupoolest planktontoidulised. Hiljutises rootslaste uuringus leidsid aga Uppsala Ülikooli teadlased, et Rootsi rannikul elavate suurte räimede näol on tegemist pesueht kiskjatega, kirjutab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Kas kasvandusest põgenenud ja tonka otsa jäänud tuura tohib ära võtta? Tuur on ju meil punase raamatu kala?
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele