Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on koostamisel järjekordse perioodi kudealade programm 2034. aasta perspektiiviga.
Eesti on kahtlemata loodusriik ja eestlane loodusrahvas. Sealjuures on kala olnud alati eestlase oluline toidupoolis ning ajalooliselt on piirkondi, kus kala on sajandeid peamiseks toiduallikaks. Tänasel päeval ei ole kalast sõltumine enam eksistentsiaalne küsimus, samas on muutunud harrastuslik kalapüük üheks põhiliseks rekreatiivseks tegevuseks, ühendades endas nii sportliku tegevuse, meelerahu kui vaimu tervistavad omadused. Kalapüüki saab harrastada igaüks ja võimaluste valik on väga lai, olenemata aastaajast või tuule suunast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasumäärad aastaks, mille järgi püüniste piirarv jääb samaks. 38 püügivõimaluse tasu odavneb, 38 kallineb ning 35 jääb samaks.
Kalanduse ja merenduse valdkondade arengu toetamiseks on Euroopa Liidus loodud Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, mille 2014–2020 aasta perioodi rakenduskava elluviimiseks on Eestile koos riigipoolse kaasfinantseerimisega eraldatud kokku 127 884 388 eurot.
2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.
Kui tekib tahtmine suvel pere või sõpradega mõnusasti puhata või lihtsalt argimured mõneks ajaks peast välja ajada, on paras aeg telefon välja lülitada ning sõita Soome puhkama ja miks mitte ka kala püüdma. Selleks sobib suurepäraselt Turu saarestikus merekaldal asuv ning eestlastele kuuluv privaatne ja maaliline Merikoivula.