• 17.04.24, 18:30

Kudealade taastamise ning loomise programm 2024–2034

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on koostamisel järjekordse perioodi kudealade programm 2034. aasta perspektiiviga.
Kudealade taastamise ning loomise programm 2024–2034
Eesti on kahtlemata loodusriik ja eestlane loodusrahvas. Sealjuures on kala olnud alati eestlase oluline toidupoolis ning ajalooliselt on piirkondi, kus kala on sajandeid peamiseks toiduallikaks. Tänasel päeval ei ole kalast sõltumine enam eksistentsiaalne küsimus, samas on muutunud harrastuslik kalapüük üheks põhiliseks rekreatiivseks tegevuseks, ühendades endas nii sportliku tegevuse, meelerahu kui vaimu tervistavad omadused. Kalapüüki saab harrastada igaüks ja võimaluste valik on väga lai, olenemata aastaajast või tuule suunast.

Seotud lood

Lood
  • 15.01.24, 22:29
Kutseliste kalurite püügivõimalused järgmisel aastal ei muutu
Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasumäärad aastaks, mille järgi püüniste piirarv jääb samaks. 38 püügivõimaluse tasu odavneb, 38 kallineb ning 35 jääb samaks.
Lood
  • 03.08.21, 10:44
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi panus kalanduse arengusse
Kalanduse ja merenduse valdkondade arengu toetamiseks on Euroopa Liidus loodud Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, mille 2014–2020 aasta perioodi rakenduskava elluviimiseks on Eestile koos riigipoolse kaasfinantseerimisega eraldatud kokku 127 884 388 eurot.
Lood
  • 07.01.25, 14:52
Käesolevast aastast muutusid harrastuspüüdjate kalastuskaardi tasud
2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.

Enimloetud

1
Pärnu jõe alamjooksu legendaarsed püügikohad
Kaart koos püügikirjelduste, sügavuste ja kaladega
2
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Kalaradar, 12. nädal: meri- ja jõeforell, Emajõgi, jääpüügi MM
4
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
5
Kuidas Eesti rannikumere kaladel päriselt läheb?
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
6
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele