Käesolevast aastast muutusid harrastuspüüdjate kalastuskaardi tasud
2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.
„Riik teeb suuri ja vajalikke kulutusi kalavarude kaitseks, et harrastuskalastajatel oleks ka tulevikus midagi püüda. Näiteks taastatakse kalade kudealasid ja elupaiku, asustatakse kalu, toetatakse harrastuskalapüügi infrastruktuuri rajamist ning tehakse järelevalvet. Raha selleks saadakse nii püügiõiguse tasudest kui ka Euroopa Liidu fondidest,“ rääkis kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu. „Soovime muuta harrastuskalapüüki atraktiivsemaks ja suurendada kalavarusid. Selleks on tarvis ajakohastada kalastajate endi panust neisse vajalikesse tegevustesse ning tõsta püügiõigustasusid,“ lisas ta.
Seotud lood
2024. aasta 1. juulist tõusid kalastusõiguse tasud, käesoleva aasta 1. jaanuarist läksid kallimaks ka mitmed kalastuskaardid.
Kalapüügi- ja jahiõiguste eest tasumise ning aruannete esitamise portaal kalaluba.ee on üheksa kuud aktiivses kasutuses olnud. Kolmes keeles tegutsevas keskkonnas on kala- ja jahimehed taotlenud kokku üle 100 000 loa.
Kalapüük on üks populaarsemaid vabaaja veetmise viise Eestis. Lisaks erinevatele uuringutele näitavad seda ka riigi poolt kogutavad andmed harrastuspüügiõiguste ning erinevate kalastuskaartide ostmise kohta.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele