Kasutajad on uue püügiõiguste portaali kalaluba.ee hästi vastu võtnud
Kalapüügi- ja jahiõiguste eest tasumise ning aruannete esitamise portaal kalaluba.ee on üheksa kuud aktiivses kasutuses olnud. Kolmes keeles tegutsevas keskkonnas on kala- ja jahimehed taotlenud kokku üle 100 000 loa.
Selleks, et Eesti harrastatuimate hobide seadusandlik pool võimalikult sujuvalt täidetud saaks, on Keskkonnaamet järjepidevalt kogunud kasutajatelt portaali ülesehitusele ja ilmnenud tõrgetele tagasisidet. Vastavalt sellele käib kalaluba.ee parandamine ja täiustamine. Portaalis on näitlikud videod taotlemise ja täitmise kohta ning korduma kippuvad küsimused, mis samuti kasutajaid abistavad. Klienditeenindusele tehtud pöördumiste arv jääb sõltuvalt kuust 127–238 vahele, mis väljastatud lubade arvu arvestades on väga väike number.
Detsembrist alates on võimalik soetada 2023. aasta kalastuskaarte.
Portaalist kalaluba.ee saab detsembri algusest osta järgmise aasta kalastuskaarte. Selle juures tuleb aga meeles pidada, et eelmise perioodi kalastuskaardi püügiaruanne peab olema esitatud, vastasel korral uut kalastuskaarti osta ei saa. Kalastuskaarti on võimalik taotleda ka Keskkonnaameti kontoris kohapeal, posti ja e-posti teel. Veebis saab kalastuskaardi osta ainult endale. Keskkonnaametis saab kalastuskaardi taotluse üle anda ka teise isiku eest, selleks on nõutav taotleja kirjalik volikiri.
Järgmisel aastal on harrastuspüügil mitmed muudatused
2023. aasta püügivõimalused jäävad üldjoontes samaks, kuid tõusevad mõnede kalastuskaartide tasud. Püsiasustusega väikesaarte elanikud peavad ühe nakkevõrgu eest välja käima senise 6,5 euro asemel 7 eurot. Sellise muudatusega ühtlustatakse tasu suurus teiste nakkevõrgu kalastuskaartidega.
Samuti tõusevad tasud nendel jõevähipüügiks antavatel kalastuskaartidel, mille kohta on seatud eraldi piirarvud. Tõus on 5 eurot ehk senise 15 euro asemel 20 eurot. Kuna püüda on lubatud ühe kalastuskaardi alusel kuni viie vähipüügivahendiga, on hinnatõus ühe vähipüügivahendi kohta 1 euro. Eraldi piirarvud on seatud väga jõevähirikastele veekogudele, seega on tasu tõstmine pikas perspektiivis vajalik.
Jõevähipüügil kaotatakse järgmisest aastast ära ka 48-tunnised ja 72-tunnised kalastuskaardid, sest täna on portaali kalaluba.ee kaudu võimalik osta kalastuskaarte väga paindlikult. Samuti ei andnud pikemad kui 24-tunnised jõevähipüügiks mõeldud kalastuskaardid ostjatele mingisugust hinnaalandust nagu seda teevad 72-tunnised lõhepüügiks antavad kalastuskaardid.
Muudatused sügisesel lõhe ja meriforellipüügil ning Umbusi jõel ja Sindi kärestiku ümbruses
Alates 2023. aasta 1. septembrist on kalastajatel keelatud kalastuskaardialustes lõhejõgedes püüda kala kella seitsmest õhtul kuni kella seitsmeni hommikul. Piirangu kehtestamise põhjuseks on vajadus kaitsta kalade toimetamist kudepesade ümbruses, kuna öisel ajal häiriti kalu võimsate taskulampidega. Lisaks piiratakse aastaringselt kalapüüki suvise siloreostuse all kannatanud Umbusi jões, samuti kalapüüki Pärnu jõel Sindi kärestiku vahetus läheduses. Umbusi jõe puhul on oluline, et kalavarud saaksid rahulikult taastuda ning selleks on kõige parem, kui sealt mõnda aega kala ei püüta. Sindi kärestiku puhul mängib rolli asjaolu, et tegemist on Pärnu jõel ühe esimese kärestikulise alaga, mida kalad alles taasavastavad. Seetõttu on samuti mõistlik lasta kaladel omi toimetusi ilma segamata teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele