Kalapüük on üks populaarsemaid vabaaja veetmise viise Eestis. Lisaks erinevatele uuringutele näitavad seda ka riigi poolt kogutavad andmed harrastuspüügiõiguste ning erinevate kalastuskaartide ostmise kohta.

- 2024. aastal väljastati harrastusliku nakkevõrguga püügiks 23 640 kalastuskaarti.
- Foto: Ralf Mae
Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu andmetele tuginedes osteti 2024. aastal ligikaudu 63 000 erineva isiku poolt harrastuspüügiõiguseid 119 258 korral (viimase 10 aasta kõrgeim ostude arv) ning see number puudutab neid kalastajaid, kes püüavad tavatingimustel näiteks Pärnu lahel ahvenat, mõnel väikeveekogul käsiõngega särge, topsiõngega latikat, microjigiga ahvenat vmt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.
2024. aasta 1. juulist tõusid kalastusõiguse tasud, käesoleva aasta 1. jaanuarist läksid kallimaks ka mitmed kalastuskaardid.
Kas kalastuskaartide ja -lubade hinnad tõusevad? Kalastaja ajas juttu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialisti Tanel Aderiga.
Kui tekib tahtmine suvel pere või sõpradega mõnusasti puhata või lihtsalt argimured mõneks ajaks peast välja ajada, on paras aeg telefon välja lülitada ning sõita Soome puhkama ja miks mitte ka kala püüdma. Selleks sobib suurepäraselt Turu saarestikus merekaldal asuv ning eestlastele kuuluv privaatne ja maaliline Merikoivula.