Kaasaegsed tehnoloogiad pakuvad lõhede uurimiseks uusi võimalusi
Viimaste nädalate kaks lõhedega seotud teadusuudist keskendusid kalakasvanduse ja seire teemadele. Teadlased leidsid, kuidas tehisintellekti abil kasvanduse kala metsikust eristada ning avastasid, et lõhe arvukuse seireks pole vaja üldse vee alla minnagi.
Norra on üheks maailma suurimaks Atlandi lõhe kasvatajaks ja samal ajal on Norral ka ühed maailma suurimad metsiku lõhe populatsioonid, seetõttu on looduslike ja kasvanduse kalade eristamine oluline paljudel põhjustel. Geneetilised analüüsid suudavad kasvanduse kalu edukalt metsikutest eristada, kuid need on kallid. Soomuste kasvurõngad on samuti heaks pildiks ja usaldusväärseks metoodikaks, kuid see on ajamahukas ja nõuab palju inimressurssi. Appi võeti tehisaru.
Seotud lood
Käes on sügis ning sellega ka lõhede ja forellide kudeaeg. Lõhekalad käivad kudemas oma sünnijões ja teadmised selle kohta, kuidas sünnijõe ära tundmine ja sinna tee leidmine täpselt toimub, on kergelt öeldes puudulikud. Äsjane uuring lisas aga valgust kuderände ajastamise teemasse: selgus et just hüpofüüs ehk ajuripats aitab kaladel õigest päeva pikkusest ja lähenevast sügisest aru saada.
On hästi teada, et Läänemere lõunaosas on mitmetesse piirkondadesse uputatud nii Teise maailmasõja aegseid keemiarelvi kui ka laskemoona ja lõhkeaineid. Relvadest lekkivates toksilistes kemikaalides nähakse potentsiaalselt katastroofilist ohtu nii inimesele kui merekeskkonnale. Piltlikult öeldes oodatakse värisevi käsi, et millal see pauk käib. Tuleb välja, et osal mereelustikust pole ohtlikest kemikaalidest aga sooja ega külma.
Praegust ajaperioodi nimetatakse loodusteadustes antropotseeniks – see on periood, kus keskkonnale on kõikidest mõjudest tugevaim just inimmõju. Kuidas mõjutab muutuv kliima ja inimmõju Läänemerd? Huljuti avaldatud Saksa–Eesti ühisuuring keskendus just Läänemere rannikualadele.
Olgugi, et Eestis pole lubatud harjust püüda, on tegemist siiski piisavalt levinud liigiga – vähemalt Valgejõel ja ka mitmetel Lõuna-Eesti jõgedel on iga forellikütt harjustega kokku puutunud. Suurte harjuste maitse on aga suhu saanud pea kõik Soomes ja Rootsis kalamatkal käinud. Viimasel ajal on hakatud harjuseid ka kunstlikult paljundama ja jõgedesse asustama.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
2
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
3
6
Pikim neelatud Võrtsjärve kala oli 70 cm pikkune angerjas
Viimased lood
Kalastaja intervjuu kolmekordse maailmameistriga
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele