Alamõõdulise angerja vabastamine: kas „opereerida“ konks välja või lihtsalt lips läbi lõigata?

Paide mees Mati Vaarma tabas kolmapäeval Pärnu jõe alamjooksult ahvenapüügi käigus jigiga ilusa angerja, kes haaras Keitechi võdikut.

Käesoleva aasta kalaks on kuulutatud angerjas, mistõttu tasub heita pilk ka selle tänaseks isegi rahvusvahelisel tasandil looduslikult nii harvaks jäänud kala ajaloolisele levikule Eesti sisevetes sel ajal, kui ta esines väga paljudes veekogudes.

Suvi on parim aeg meie veekogudest angerjate püüdmiseks. Klassikalised angerjate toiduks tarvitamise viisid on suitsutamine ja marineerimine, ent veemadudest keedetakse ka maitsvat suppi. Meie vaatame, kuidas käib angerjate marineerimine.

Parim aeg angerjapüügiks on suvi ning kõige põnevam püügiriist tema tabamiseks on tavaline põhjaõng. Millal angerjapüügiga algust teha ja kust seda kala otsida? Millise varustusega püük kõige paremini sujub? Kuidas tabatud angerjad hoida? Neile ja mitmetele teistele küsimustele me järgnevas loos vastuseid otsimegi. Lugu ilmus 2012. aasta suvises Kalastajas nr 64. Kirjatüki autor Harri Nurk lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.