Spinningupüügi MMi teise päeva järel on Eesti koondis tõusnud kolmandaks
Tänavuste spinningupüügi maailmameistrivõistluste teise päeva järel tõusid MMi juhtima rumeenlased, kellel on 123 131 punkti. Rumeenia koondis on kahe päevaga saanud 44 mõõdus kala. Esimese võistluspäeva parim, ahvenapüügile spetsialiseerunud Leedu koondis, langes tänase päeva tulemusega teiseks, omades kahe päeva peale kokku 103 836 punkti. Leedukate kontol on 120 mõõdus kala, neist vaid paar on haugid, ülejäänud saagi moodustavad ahvenad.
Eesti koondis tõusis tänu mõne ilusa kohakala ja haugi tabamisele esimese päeva kuuendalt kohalt kokkuvõttes kolmandaks. Meie koondise suurim punktitooja oli ilus 79 cm pikk koha.
Spinningupüügi MMi pingerida pärast teist võistluspäeva ja teise päeva tulemused
Paatkondade arvestuses juhivad teise võistluspäeva järel esimesegi päeva võitnud rumeenlased Constantin Bogdanel Dirinea ja Cristian Mihail Rizea. Teisel kohal on end üliosavate ahvenapüüdjatena näidanud leedukad Kimantas Bartusevicius ja Mindaugas Ežerskis. Kolmandat kohta hoiavad teise päeva järel enda käes rumeenlased Pavel Calance ja Vasile Jarda.
Hetki Võrtsjärve spinningupüügi maailmameistrivõistluste esimesest päevast.
Võrtsjärvel peetavatel 16. spinningupüügi maailmameistrivõistlustel on koha, haugi ja ahvena alammõõdud vastavalt 51, 50 ja 23 sentimeetrit. Et iga võistluspäeva punktiarvestus käib kalade pikkuse ruudu alusel, siis annab üks mõõdus (50 cm) Võrtsjärve haug 2500 punkti, Võrtsjärve keskmine koha (60 cm) aga 3600 punkti ning võistlusmõõdus ahven (23 cm) 529 punkti. Iga võistluspäeva lõpus pannakse tiimid pingeritta ning maailmameister selgub kolme päeva tulemuste põhjal, nii säilib võistlustel pinge viimase hetkeni.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele