Latika tonkapüük Suur-Emajõel kestab oktoobri lõpuni
Sügisene latikapüük Suur-Emajõel algab tavaliselt augustis umbes rukkilõikuse aegu ja kestab seni, kuni temparatuurid püsivad veel plusspoolel. Latikas on tonkaga püütav tavaliselt umbes oktoobri lõpuni, ent vahel lõpeb aktiivsem võtt ka varem. Sügisene latikapüük tähendab eelkõige parvekala püüki ja seetõttu erineb suvisest nii mõneski aspektis. Sügisese püügi nüansse järgnevas loos vaatlemegi.
Seotud lood
Suur-Emajõel kalastades võib kohata üht isevärki püügiriista, mis mujal Eestis kuigi levinud ei ole. See ühendab endas klassikalise tonka ja ujukõnge – tulemuseks on ujukiga tonka, millel on tavalise põhjaõnge ees mitmeid eeliseid. Alljärgnevas loos vaatlemegi, mida kõnealune hübriid endast kujutab ja millal seda kasutatakse.
Sõnnikuuss on universaalne õngesööt, mis on võlusõnaks peamiselt latika, linaski, ahvena, kogre ja säina õngitsemisel, aga ka paljude teiste kalade püügil.
Kui algab tonkapüügihooaeg, võib öösiti linnade muruplatsidel ja haljasaladel, aga ka surnuaedades kohata taskulambiga tegelasi, kes, pea maas, midagi otsivad. Need on kalamehed, kes korjavad ööusse.
Üks paremaid kohti soliidse mõõduga ja heas toitumuses sügislatikate püüdmiseks on Pärnu jõgi. Selles loos on kokku võetud minu aastatepikkune fiidripüügi kogemus sel veekogul.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
3
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele