Norra 2026. aasta püügipäevik: kõik on nii, nagu olema peab

Küttidest-korilastest Norra põlisasukad tegelesid püsiva toiduallika loomise ja arendamisega aastasadu ja -tuhandeid enne põllumajanduse kasutuselevõttu, selgub Oslo ülikooli uuringust. Iidsed norrakad asustasid ühte mägijärve forelle, et neid sealt siis kalalõksude abil toiduks püüda.

Üha rohkem meid, kalahulle, käib suviti Norra, Rootsi ja Soome kõige põhjapoolsemate piirkondade järvedel kalal. Kui sinnamaile püüdma satud, siis ehk on sul kasu landisoovitustest, mis sellesse artiklisse kirja pandud.

Põhja-Norrast tullakse tagasi kogemusega, mida on keeruline millegi muuga võrrelda. Kui kuulata Igor Rõtovit, kes on Skandinaavia põhjapoolsetes piirkondades käinud kalal ligi kolm kümnendit, siis ei räägi ta enam ammu kalast. Ta räägib tundest – sellest, mis tekib, kui oled päevade kaupa eemal kõigest harjumuspärasest, keset maastikku, kus pole teid, maju ega levi. Selline retk ei sobi kõigile. Ja see ongi osa selle võlust.

Lendõngega lõhepüük suvistel tundrajõgedel paneb mehed närviliselt nihelema, kaarte uurima ja putukaid siduma juba talvel. Kümneaastase lõhepüügikogemusega Laur Tammeorg seikles sel suvel kolm nädalat tundrajõgedel päris üksi ning selles loos kirjutab ta oma kogemustest nii toimunud kalareisi kui lendõngega lõhepüügi osas laiemalt.

Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.